“Selle tõttu võis surra mitusada või mitu tuhat inimest. Võibolla 1000 — 3000,” sõnas keskkonnaministeeriumi juures tegutsev õhupuhtuse komisjoni Conseil National de l’Air esimees Jean-Felix Bernard.

Viimase 60 aasta palavaima ilmaga Prantsusmaal registreeriti augusti kahel esimesel nädalal 11.400 surmajuhtumit tavalisest rohkem. Kõige rohkem oli ohvrite hulgas pensionäre, kellest paljud heitsid 40-kraadise kuumaga hinge vedelikukaotuse ja ülekuumenemise tõttu.

Hiljutiste uuringute järgi võis surmajuhtumite rohkuse peapõhjuseks olla aga õhusaastatus, sest palavuse ja tuuletuse tingimustes lasus Pariisi kohal sudupilv.

Berbard’i sõnul on ta oma hinnangus aluseks võtnud tervishoiuministeeriumi 2002. aasta saastesurmade andmed. Need näitavad, et mitme päeva vältel saastatud õhus viibinud inimestel suureneb suremuse tõenäosus.

Kuumalaine eel avaldatud uuringus teatas Euroopa Liit, et elanike tervist võib ohustada osoonitaseme tõus.

“Ligi 1000 haiglassesattumist ja üle 2000 enneaegse surma aastas võib omistada sellele saastele (kõrgele osoonitasemele) EL-i riikides,” tõdes Euroopa Keskkonnaagentuur mais avaldatud raportis.

Kui atmosfääri ülakihtides on osoon vajalik kahjuliku ultraviolettkiirguse filtreerimiseks, siis madalamates kihtides põhjustab peamiselt autode heitgaasist tekkiv osoon hingamishäireid.

Ühes rekordilise kuumusega kannatas Prantsusmaa sel suvel ka seninägematu õhusaastetaseme all.

“See on esimene aasta alates andmete kogumise algusest 1991. aastal, mil me nägime nii kõrget osoonitaset nii pika perioodi vältel,” ütles Joelle Colosio keskkonnaagentuurist ADEME.

“Oli väga palav ja temperatuur ei langenud märkimisväärselt ka öösel ning ei olnud eriti tuult, mis tavaliselt saaste laiali kannab,” lisas ta.