Ajalugu ühes augustinädalas

Väitlused Euroopa Liitu astumise poolt ja vastu, kus kaalukausid aegapidi kalduvad “jah”-leeri poole, on saanud üldse võimalikuks tänu teatud sündmustele augusti teises pooles. Ilma nendeta mõjudeta poleks meil täna võimalik oma saatuse üle avalikult vaielda.

Molotov-Ribbentropi pakt lõhkus Euroopa tükkideks, mille kokkulappimine pole ikka veel lõppenud. Selle terviklikkuse taastamine on aga erinevalt eelnenud sajandite tavadest toimunud valdavalt vägivallatult ning jõudnud ometi välja riikide liiduni.

MRP kui kurja juur tingis Eestis Hirvepargi sündmused ja MRP-AEG ehk Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi sünni. Millest tuumikust omakorda kasvas välja ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamine 20. augustil 1988 Pilistveres. Ning augustis aasta hiljem oli MRP juba Rahvarinde eestvõttel Balti keti põhjuseks.

20. augustil 1991, kui vene tankid olid Tallinnas ja rahvas püstitas barrikaade, sai tõeks Eesti lähiajaloo suurim rahvuslik lepe. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee suutsid erimeelsused ületada ning riiklik iseseisvus kuulutati välja. Samal ajal toimus aga maailma silmis midagi hoopis olulisemat — augustiputši tulemusena varises põrmu Nõukogude Liit.

Veel kolm aastat, ning sel augustinädalal lahkusid Eestist lõpuks Vene väed, okupatsioon oli lõppenud. Veretult, aga ometi haavadega, mis ulatuvad tänasesse. Need kõik on omamoodi eellood Eesti teekonnale Euroopa Liitu. Mille vajalikkuses vähemalt toona peaaegu mitte keegi ei kahelnud.

Aga igale augustile järgneb september. Nüüd, kui kunagiste pingutuste viljad on käeulatuses, paistavad nad paljudele hapumad kui kõrgel puu otsas kõlkudes. Euroopa Liit pole küll mingi kiire imerohi meie hädade vastu, ent ta on enamikule eestlastele teatud teekonna loogiline jätk.

Loodetavasti saab Eesti ühinedes uue hingamise ja arenguhoo mitte ainult majanduslikus, vaid ka inimesse hoolimise mõttes. Ja kui tõesti peaks juhtuma, et Euroopa Liit mingil põhjusel osutub eesti rahvale kahjulikuks, siis igal juhul on sealt lahkuda hoopis kergem kui vene impeeriumi rüpest. Kuna pole meid euroliitu keegi tankidega ajanud, ei hakkaks meie lahkumist ka keegi tankidega takistama.

Ühe augustinädala nädala jaoks on seda kõike ehk liiga palju, aga oleme õnnelikud, et olime ja saame taas olla ajaloo näitelaval osatäitjad, mitte pelgalt pealtvaatajad.