Taavi Aas: Valitsus jagab raha ainult paberil
Reeglina on see vähemalt 15 protsenti, ehk siis 280 miljonist eurost vähemalt 42 miljonit eurot (644 miljonit krooni). Kusjuures juba täna on teada, et tänu sellele suurele euroraha ja CO2 kvoodiraha kiire paigutamise vajadusele on hinnad ehitushangetel järsult tõusnud ning see omakorda tähendab omavalitsuste omaosaluse täiendavat suurenemist. Omaosalus saab aga tulla vaid omavalitsuste tuludest.
Kui nüüd võrrelda omavalitsuste tulubaasi võimalusi, siis 2008. aastal oli tulumaksu ja tasandusfondi maht omavalitsustele kokku 825,6 miljonit eurot, 2012. aasta riigieelarve eelnõus on see aga 736,3 miljonit eurot, ehk siis jätkuvalt 89 miljonit eurot (1,4 miljardit krooni) vähem. Samas olid 2008. aastal omavalitsused kasutanud eurotoetusi umbkaudu 25 miljoni euro võrra, mille omaosalus jäi suurusjärku 4 miljonit eurot.
Seega eeldab valitsus, et omavalitsustel on 1,4 miljardi krooni võrra väiksema tulubaasi puhul võimekus panustada omaosalust 2008. aasta 4 miljoni euro asemel järgmisel aastal vähemalt 42 miljonit eurot, ehk enam kui kümme korda rohkem. Plaan kannatab paberil kõike, aga riigieelarve peaks küll reaalsuse tajumisele lähemal olema.
Rahandusminister kiitis oma esinemises ka kohalike teede hoiu rahastamise “meeletut” kasvu. Tõesti, pärast ligi neljakordset kärpimist tundub 40 protsenti kasvu suur, aga tegelikes numbrites on olukord endine. Kui enne kärpeid eraldati omavalitsuste rahakotist kohalike teede korrashoiuks enam kui 40 miljonit eurot aastas, siis järgmise aastal omavalitsustele ette nähtud 17,8 miljonit eurot pole sellest pooltki.
Tegelikult illustreerib see raha ja 40protsendiline kasv ehedalt vaid seda, kuidas krokodillid 2008. aastal omavalitsuste ja nende elanikega käitusid. Ikka selleks, et parandada eelarvepositsiooni ja euro maale tuua.
Autor on Tallinna abilinnapea (KE) ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees.
