Käskkiri räägib eriti Euroopa Liidust ja Lääne-Euroopast ning sellele on alla kirjutanud föderaalse julgeolekuteenistuse FSB vastuluureteenistuse kõrgetasemeline töötaja. Dokument on dateeritud 19. märtsiga 2003 – see on neli aastat enne endise Vene spiooni Aleksandr Litvinenko tapmist Londonis. Elimineerimisüksuste tööle hakkamise kuupäevaks määrati 1. mai 2004, kirjutab Daily Telegraph.

Dokument on suure tõenäosusega ka Scotland Yardi terrorismivastase võitluse staabi käsutuses, mis Litvinenko juhtumit uurib.

Lekkinud dokument, millel on märked „Salajane. Ametkonnasiseseks kasutamiseks. Mitte paljundada.“ viitab ekstremistliku tegevuse vastasele seadusele, mis võeti vastu kaheksa kuud enne dokumendile alla kirjutamist. Seadus jõu kasutamist siiski ette ei näe.

Käskkiri näeb ette sihtmärkide jälgimist, identifitseerimist ja võimalikku tagasi toomist Vene Föderatsiooni.

Eraldi käsu alusel nähakse aga ette ka ebaseaduslike terrorirühmituste ja organisatsioonide, ekstremistlike formeeringute ja ühingute juhtide ning Venemaalt illegaalselt lahkunud isikute, keda föderaalsed õiguskaitseorganid taga otsivad, kõrvaldamine väljaspool Vene Föderatsiooni, lähivälismaa ja Euroopa Liidu riikides.

Nimetatakse isikuid, keda otsitakse taga süüdistatuna terrorismis, ekstremistlikus tegevuses, mõrvas, inimröövis ja teistes eriti tõsistes kuritegudes Vene Föderatsiooni kodanike või Vene riigi ja valitsuse vastu.

Käskkiri näeb ette loodavate üksuste intensiivset väljaõpet erilisteks töötingimusteks Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Liidu riikides töötavad agendid-analüütikud saavad dokumendi järgi süvaväljaõppe.

Dokumendile on alla kirjutanud FSB vastuluureteenistuse juhi esimene asetäitja kindralpolkovnik Netšajev ning sellel on ka organisatsiooni pitsat.

Venemaa tollane president Vladimir Putin surus terrorismivastase seaduse riigiduumas läbi 2006. aasta märtsis. Seadus andis FSB-le loa tappa terroriste ka välismaal.

Venelased on tapnud tšetšeene Dubais, Kataris ja Viinis. Viimati eelmisel nädalal Istanbulis, kui mõrvar tappis rahvarohkel tänaval tšetšeeni mässuliste juhi ja tema kaks ihukaitsjat.

Venemaa eriteenistuste sihtmärgid Suurbritannias on näiteks oligarh Boriss Berezovski ja tšetšeeni dissident Ahmed Zakajev.

„Ma olen alati teadnud, et midagi sellist võib minuga juhtuda. Nad tahavad mu kõrvaldada enne 2012. aastat, kui Putin Kremlisse naaseb. Nad peavad need „probleemid“ lahendama. Nii nad meid nimetavad ja pole tähtis, kus me oleme,“ kommenteeris Zakajev.

„Ma teadsin seda juba ammu ja mind on mitu korda tappa üritatud. Mul on õnne olnud, mind hoiatati ja ma jäin terveks,“ ütles Berezovski ja lisas, et vaid kuu aega tagasi hoiatati, et ta välismaale ei sõidaks.