USA ülemkohus keeldus hukkamisotsust edasi lükkamast, ehkki Davise advokaadid ja paljud toetajad taotlesid viimase hetkeni osariigi ametivõimude ja mitmete kohtuinstantside sekkumist, väites, et ta polnud süüdi politseinik Mark MacPhaili tapmises 1989. aastal, vahendab CNN.

Davisele tehti Georgia osariigi vanglas Jacksonis mürgisüst ning ta kuulutati surnuks kell 6.08 Eesti ajal järgi.

Vangla ümber protesteeris hukkamise vastu  sadu inimesi, neid oli valvama saadetud ligi sada märulipolitseinikku. 

Pärast Davise süüdi mõistmist on seitse üheksast tema vastu tunnistanust oma tunnistust muutnud või selle tagasi võtnud. Mõned on väitnud, et politsei pressis neilt tunnistuse välja ja mõnede sõnul on süüdi hoopis teine mees.

Hukkamise juures olnute sõnul ütles Davis MacPhaili perekonna poole pöördudes, et ei ole politseiniku surmas süüdi ja tal ei olnud sel hetkel relva. Davise sõnul väärib juhtum edasist uurimist.

„Mul ei olnud relva,“ ütles Davis. „Neile, kes hakkavad mult elu võtma, jumal halastagu teie hingedele. Jumal õnnistagu teie hingi.“

Hukkamise ärajätmisele kutsusid teiste hulgas paavst Benedictus XVI, Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastase võitluse juht Desmond Tutu ja USA endine president Jimmy Carter. Samuti võitles Davise elu eest inimõigusteorganisatsioon Amnesty International ja ÜRO inimõigusteametnikud.

Kogu juhtumi esialgne süüdistaja Spencer Lawton ütles aga, et neil, kes ei usu, et selles loos on olemas füüsilisi tõendeid, eksivad.

„On olemas kaks Troy Davise juhtumit,“ ütles Lawton teisipäeval. „On kohtuasi ja avalikkuse ees esitatav lugu. Me oleme kogu aeg kohtus võitnud ja avalikkussuhetealase lahingu kaotanud.“

Prokuratuuri väitel oli Davis Savannah's basseinipeol, kus ta tulistas meest nimega Michael Cooper, haavates teda näkku. Seejärel läks ta kohalikku poodi, kus lõi püstoliga kodutut meest Larry Youngi, kes oli õlut ostmas.

Prokuratuuri andmetel sekkus seejärel MacPhail, kuid Davis tulistas teda kolm korda. Väidetavalt tulistas Davis MacPhaili ka näkku tema kohal seistes.