Läti erakondade populaarsustabelit juhib enne valimisi Vene-meelne Üksmeele Keskus
Üksmeele Keskus
Vene-meelne vasakühendus Üksmeele Keskus asutati 2005. aastal kui Rahvaüksmeele Keskuse partei, sellest lahku löönud Uue Keskuse partei ja Lätis suuruselt teise, peamiselt venekeelse elanikkonnaga linna Daugavpilsi Linnapartei liiduna.
Läti Sotsialistlik Partei, mida siiani juhib 1980. aastatel Riia linnapea ametit pidanud Alfrēds Rubiks, kes mõisteti 1995. aastal vangi nõukogude-meelse tegevuse eest värskelt taasiseseisvunud Lätis, ühines Üksmeele Keskusega 2005. aasta detsembris. Sotsiaaldemokraatlik Partei, mille oli asutanud rühm endisi Läti Sotsialistliku Tööpartei liikmeid, sai ühenduse liikmeks 2008. aastal.
2010. aastal otsustasid kolm ühenduse liiget – Rahvaüksmeele Keskus, Uus Keskus ja Sotsiaaldemokraatlik Partei – ühineda, moodustades uue partei Üksmeel. Seega koosneb Üksmeele Keskus praegu kolmes parteist – Üksmeelest, Daugavpilsi Linnaparteist ja Läti Sotsialistlikust Parteist.
Üksmeele Keskusel on senises seimis 29 kohta, ent ta oli sellest hoolimata opositsioonis. Ühendus on oma peaministrikandidaatideks nimetanud seimifraktsiooni juhi Jānis Urbanovičsi ja Riia linnapea Nils Ušakovsi.
Valimisprogrammis keskendub Üksmeele Keskus sotsiaalküsimustele, väljendades samuti otsustavust leevendada töötajate maksukoormat. Samuti on nad maininud võimalust ümber vaadata rahvusvaheliste doonoritega sõlmitud abileping ning kutsunud koalitsiooniparteisid sõlmima niinimetatud ajaloomoratooriumi, mis näeks ette keelt ja ajalugu puudutavate seadusandlike algatuste külmutamist.
Üksmeele keskus on pikka aega juhtinud Läti erakondade populaarsusreitingut.
Ühtsus
Paremtsentristlik Ühtsus asutati 2010. aasta üldvalimiste eel, eesmärgiga konsolideerida Läti paremtsentristlikud jõud.
Ühtsus asutati 2010. aasta 6. märtsil, ning see ühendas peaminister Valdis Dombrovskise Uue Aja, Kodanikeliidu ja Ühiskonna Teisele Poliitikale.
Paremtsentristlik Uus Aeg, mille asutas 2002. aastal ekspeaminister ja endine rahandusminister Einars Repše, sattus sügavasse kriisi 2007. aasta lõpul, kui erakonnast lahkus korraga 22 inimest. Osa neist asutas koos endiste rahvuslaste ühenduse Isamaale ja Vabadusele liikmetega 2008. aasta aprillis Kodanikeliidu.
Sotsiaalliberaalse partei Ühiskond Teisele Poliitikale asutas 2008. aasta septembris kaks endist Rahvaerakonna liiget – eksvälisminister Artis Pabriks ja endine regionaalminister Aigars Štokenbergs.
Ühtsus kiidab Dombrovskist peaministrina, kes tüüris Läti majanduskriisist välja. Dombrovskis toonitab koostöö jätkamise vajadust rahvusvaheliste doonoritega ning nende nõudmiste täitmist. Ta on samuti lubanud hoida riigieelarve puudujääki 2012. aastal allpool kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Veidi aega enne ennetähtaegseid valimisi võttis kolm Ühtsusesse kuuluvat erakonda vastu otsuse erakonna moodustamise kohta, mida hakatakse samuti nimetama Ühtsuseks. Ennetähtaegsetel valimistel osaleb siiski valimisliit, kuna partei registreerimise formaalsuste täitmiseks kulub mitu kuud.
Zatlersi Reformipartei (ZRP)
Tsentristlik Zatlersi Reformipartei (ZRP) asutati 23. juulil, päeval, mil Lätis peeti rahvahääletus parlamendi laialisaatmise üle. Referendumi algatas toona Läti presidendi ametit täitnud Valdis Zatlers, kes on nüüd ZRP liider.
Zatlers on ZRP nõukogu esimees, ent partei peaministrikandidaadiks on noor ärimees Edmunds Sprūdžs.
ZRP kutsub kehtestama astmelist tulumaksu, on teinud ettepaneku tühistada käibemaksu soodusmäärad ning reformida tervishoiuvaldkond. Partei toetab samuti üldrahvalikult valitud presidendi ideed ning riigipea volituste laiendamist. Hariduse vallas on partei teinud ettepaneku loobuda praegusest riigi rahastatavast õppest teatud erialadel, asendades selle õppelaenudega riigikassast, mille tudengid peaksid tagasi maksma pärast lõpetamist ja tööleasumist.
ZRP eesmärgiks on lähendada etnilisi lätlasi ja vene keelt kõnelevat elanikkonda.
Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt võib ZRP tulla valimistel Vene-meelse Üksmeele Keskuse järel teiseks.
Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS)
Paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) asutasid Läti Talurahva Liit (LZS) ja Läti Roheliste Partei (LZP) 2002. aasta valimiste eel. Järgmisteks parlamendivalimisteks valmistudes ühendas ZZS jõud regionaalparteiga Lätile ja Ventspilsile, mida juhib Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, kellele on esitatud süüdistused sellistes tõsistes kuritegudes nagu rahapesu ja korruptsioon. Sestsaadik on Lembergs olnud ka ZZS-i peaministrikandidaat. Rahvuslase maiguga populist Lembergs on öelnud, et Läti poleks pidanud kriisiga rinda pistes Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu võtma.
Alates asutamisest on ZZS kuulunud kõikidesse Läti valitsustesse. Aastal 2004 sai ZZS-i liikmest Indulis Emsisest peaminister ning ta juhtis kaheksa kuu vältel vähemusvalitsust. ZZS-i liige Gundars Daudze, kes on olnud parlamendi spiiker ja asespiiker, juhib praegu Läti presidendi Andris Bērziņši kantseleid.
ZZS-i peaministrikandidaat Lembergs on püsinud Ventspilsi linnapea ametis alates 1988. aastast. Lisaks oma poliitilisele tegevusele osaleb Lembergs aktiivselt ka erinevates ärivaldkondades ning on üks Läti rikkamaid inimesi. Siiani on Lembergs kõigi talle esitatud süüdistuste alusel õigeks mõistetud. Üks kohtuasi on pooleli. Kõigist süüdistustest hoolimata on Lembergs üks Läti populaarsemaid poliitikuid.
Ehkki Läti ekspresident Valdis Zatlers, kes algatas Läti praeguse seimi laialisaatmise, on nimetanud Lembergsit oligarhiks ning kuulutanud oligarhidele sõja, on Lembergs ka ennetähtaegsetel valimistel ZZS-i peaministrikandidaat.
ZZS-i ametlik liider on keskkonnaminister Raimonds Vējonis. Ühendus toetab keskkonnasõbralikku elustiili, põllumeeste huve ning astmelist tulumaksu.
Rahvuslaste Ühendus
Rahvuslaste ühendus Kõik Lätile – Isamaale ja Vabadusele on konservatiivne poliitiline rühmitus, mis asutati 2010. aasta juulis veteranühenduse Isamaale ja Vabadusele ühinemisel äärmuslikuma ühendusega Kõik Lätile. Pärast mulluseid üldvalimisi jäi Rahvuslaste Ühendus opositsiooni.
Isamaale ja Vabadusele võitis 1997. aasta seimivalimistel 17 mandaati, ent sellest ajast alates on erakonna populaarsus langenud. Erakonnas leidis 2008. aasta hakul aset lõhenemine, mis tõi kaasa mitme juhtpoliitiku lahkumise. Ehkki selle esindatus parlamendis on väike, on Isamaale ja Vabadusele valitsuste vahetumisele vaatamata võimuliidus püsinud, erandiks praegune.
Oma programmis toonitab Rahvuslaste Ühendus muret läti keele staatuse ja kasutuse pärast, lubab kindlustada Läti liikumise „kaugemale Venemaa mõjusfäärist“, suurendada tarbimis-, kapitali- ja ebaefektiivselt kasutatavate ressursside maksustamist, et kergendada töövõtjate ja väikeettevõtete maksukoormat.
Erinevalt eelmistest parlamendivalimistest ei ole Euroopa Parlamendi saadik Roberts Zīle enam rahvuslaste peaministrikandidaat. Nüüd pakutakse sellesse ametisse ühenduse kaasesimeest, endist justiitsministrit Gaidis Bērziņšit.
2011. aasta suvel pidas Rahvuslaste Ühendus kongressi, millel osalenud delegaadid hääletasid partei asutamise poolt. Kuna erakonna registreerimine võtab aega mitu kuud, siis osaleb Rahvuslaste Ühendus valimistel endiselt valimisliiduna.
Šlesersi Reformipartei
Ärimeestele lähedane valimisliit Hea Läti Eest (PLL), mis on praeguses seimis opositsiooni ridades, ennetähtaegsetel valimistel ei kandideeri, kuna üks selle liikmetest, Läti Rahvapartei, likvideeriti veidi aega enne valimisi. Siiski kandideerib ühenduse teine liige – Läti Esimene Partei/Läti Tee (LPP/LC), mis on valimiste ajaks nimetanud end ekspresidendi parteid kopeerides oma liidri Ainars Šlesersi nime järgi. Erakond naaseb senise nime juurde pärast valimisi.
Parteijuht ja peaministrikandidaat Šlesers on samuti üks oligarhe.
LPP/LC kaitseb kristlikke väärtusi, tugevat perekonda ja majanduskasvu. Partei pakub välja oma valitsusmudeli, tehes ettepaneku mitme ministeeriumi ühendamiseks.
PLL, mis on tuntud ka oligarhide liiduna, asutati 2010. aasta 12. juunil Läti Rahvapartei, LPP/LC ning kolme regionaalse partei – Ogre Rajoon, Ühinenud Rezekne ja Läti Rahvas – poolt. PLL-i asus juhtima Läti ekspresident Guntis Ulmanis.
PLL usub, et Läti kokkulepe IMF-iga tuleb üle vaadata, et saavutada paremaid tingimusi ning sõlmida uus kokkulepe. Samuti on valimisliit kutsunud läbi viima radikaalset haldusreformi, kärpides ministeeriumide ja valitsusagentuuride hulka.
Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (PCTVL)
Vene-meelne Inimõiguste Eest Ühtses Lätis väidab, et Lätis diskrimineeritakse mitmeid sotsiaalseid rühmi, täpsemalt mittekodanikke ning rahvusvähemusi. PCTVL nõuab mittekodanikele õigust hääletada kohalikel valimistel ning vene keelele ametliku keele staatust haldusüksustes, kus vene keele kõnelejad moodustavad üle 20 protsendi elanikkonnast. Samuti on nad kutsunud tugevdama sidemeid Venemaa ja Valgevenega.
PCTVL asutati algselt kolme partei ühendusena Läti 1998. aasta üldvalimiste eel. Ent liit lagunes 2003. aastal, kui kaks partnerit, Rahvaüksmeele Partei ja Läti Sotsialistlik Partei sellest lahkusid. Nende kahe erakonna liikmed, kes olukorra sellise arenguga ei nõustunud, asutasid uue erakonna Vaba Valik Rahva Euroopas ning ühinesid allesjäänud PCTVL-i liikme, erakonnaga Võrdõiguslikkus, nii et valimisliit säilis.
Aastal 2007 otsustasid erakonnad ühineda.
PCTVL oli 2003. aastal üks liikumise Vene Koolide Kaitse Komitee loojatest. Liikumine vastustas rahvusvähemuste koolireformi ning otsust peatada mittelätikeelsete erakoolide rahastamine riigieelarvest.
PCTVL ei võitnud mullu sügisel esindatust parlamendis, ka arvamusküsitluste kohaselt on parteil vaid väga väike võimalus ennetähtaegsete valimistega seimi pääseda.
