Palme mõrva taga LAV-i apartheidivalitsus?

Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidirežiimi teeninud endiste ohvitseride väitel oli Rootsi peaministri Olof Palme mõrvaga seotud endise LAV-i presidendi Pieter Botha lähikond, teatas Rootsi ajaleht Dagens Nyheter teisipäeval.

Tundmatu kallaletungija mõrvas Palme 1986. aasta 28. veebruaril, kui ta Stockholmis kinost koju jalutas.

Ohvitserid näitasid Dagens Nyheterile koopiat 1985. aasta 20. novembriga dateeritud “originaaldokumendist”, mille järgi Palme tappis Lõuna-Aafrika salaagent, kes sai korraldusi otse Botha kõrgemalt julgeolekunõunikult.

Tegu on kirjaga apartheidirežiimi salapolitsei juhile Craig Williamsonile, kelle nimi on Palme mõrvajuurdluses varemgi esile kerkinud.

Kiri viitab operatsioonile “Slingshot”, mille järgi Palme pidi mõrvatama 21.-23. veebruaril, apartheidivastase konverentsi ajal, kus viibis ka Aafrika Rahvuskongressi liider Oliver Tambo.

Rootsi valitsusjuht tapeti nädal pärast seda.

Dagens Nyheter väitis ka esmaspäeval, et Palme tapmises oli Lõuna-Aafrika salapolitsei käsi mängus, Rootsi politsei aga suhtus teatesse skeptiliselt.

Väited põhinevad endiste kõrgemate Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelaste uurimistööl, mida finantseerisid rootsi ärimees Kent Ajlandet ja endine Rootsi politseijuht Tommy Lindström.

Endine LAV-i mereväeohvitser Ponnie van Vuuren kinnitas Nyheterile, et ei kahtle tapja isikus.

“Meil on kõik tõendid, dokumendid selle kohta, kes andis käske, milline oli motiiv ja kes oli tegija. Mõrvar on 17 aastat ennast varjanud. Tal pole sissetulekut ega töökohta ja ta kasutab valepassi,” väitis ta.

Lisaks Lõuna-Aafrika teooriale on politsei kaalunud Palme mõrva seost kurdidega ning võimalust, et tapja tegutses üksi ja omal algatusel.

Palme oli häälekas apartheidi vastane.