Kui Tallinn, siis ikka on augud tänavates, lasteaedades puudub WC paber või et lasteaiakohti ei jätku. Kus olid aga needsamad lastekaitsjad siis, kui riigi valitsus otsustas 2009. aastal kiirmenetluse korras lõpetada vaevalt alanud lasteaedade programmi ja kärpida omavalitsuste eelarve just lastele ning õpetajate palkadele eraldatavat osa? Pole mõtet rääkida masust, erinevad kärpevalikud olid ka siis olemas, aga valitsejad paraku otsustasid teha just sellised valikud.
Miks see teema jälle tõstatus? Tallinna lasteaedade raha eelarves ju ei kärbita. Miks valiti nüüdse kampaania teiseks osapooleks Tallinna Televisioon? 

Tallinna Televisiooni mõtte ja vastava eelnõu käis 2007. aastal välja reformierakondlasest Tallinna volikogu liige Mati Eliste. Oma ideed põhjendas ta nõnda: "Kui teeme meediamonitooringut, siis jõuame tihtipeale arusaamisele, et meedia ei ole lõpuni objektiivne, vaid katkendlik, kohati isegi kallutatud." (Äripäev 26.10.2007).

Kauaaegse meediainimesena ta seda mõistis ja muidugi oli tal õigus, sest sama ongi kinnitanud mitmed monitooringud. Äripäeva artiklis ütles Eliste veel, et televisiooni käivitamiseks kulub 30-40 miljonit krooni. Linnavolikogu otsustas Tallinna Televisiooni loomise 2008. aasta septembris, kui kiideti heaks Tallinna TV kontseptsioon ning kinnitati ajakava selle elluviimiseks. Seega teati Tallinna Televisiooni tulekust juba ammu, seda enam, et sellele uudisele pööras meedia piisavat tähelepanu. Ilmselt ei usutud, et see tõesti tehaksegi ära või loodeti, et sellest tulebki üks äpu propagandakanal.

Tallinna Televisiooni tegijad võivadki uhked olla, et programm on käivitunud ja ootuste vastaselt sugugi mitte halvasti. Mõistagi on arenguruumi veel küllaga, aga eks seda kardetaksegi. Ilmselt sellest ja teatest, mille kohaselt Tallinna Televisioon taotleb ka ringhäälingu vabalevi luba, ongi tingitud rünnakud, kus telekanalit vastandatakse lasteaedadega. Mis puutub teleprojekti rahastamisse, siis ei vasta kampaaniameistrite väited tõele. Televisioonile pole lisaraha eraldatud, pigem vastupidi. Kontseptsiooni kohaselt peaks teleprojekti maksumus olema 2,3 miljonit eurot aastas, paraku on seda kärbitud 1,9 miljoni euroni.

Arvestades rahvusringhäälingu juhi Margus Allikmaa väljaütlemisi, mille kohaselt ühe teleprogrammi tegemiseks kulub 10 miljonit eurot aastas, on Tallinna TV võimalused pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Toon siinkohal ka Prantsusmaal tegutseva Lille linnatelevisiooni, mille juht on hetkel ühtlasi Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsiooni president, eelarve näite. Sealne televisioon toodab 1,5 tundi programmi päevas ja nende eelarve on 3,5 miljonit eurot. Helsingi Stadi TV on aga arenev projekt ja liigub sama mudeli järgi nagu Tallinna TV. Olgu öeldud, et juba lähiajal liitub Euroopa linnatelevisioonide ühendusega ka Tallinna Televisioon. 

Õigus on praegusel Tallinna opositsioonipoliitikul Jaak Juskel, kes ka eilsel volikogu istungil möönis, et Tallinn on viimastel aastatel ehitanud ja remontinud mitmeid koole ja lasteaedu, loonud üle kolme tuhande uue lasteaiakoha. Lisaksin, et Tallinn on ka hoolimata riigi kärbetest siiski tõstnud õpetajate palkasid ja seda ka lasteaedades nii nagu riik oli lubanud. Tean, et paljud Eesti linnad pole seda suutnud. Tallinn suudaks kindlasti veel rohkem, kui riik arvestaks omavalitsustega ja seda mitte ainult sõnades. 

Ja lõpetuseks. Tallinna Televisioon on ellu kutsutud demokraatlikult valitud võimuorgani poolt, et olla loomulik osa euroopalikust pealinna kultuuri- ja meediamaastikust. Tegemist on sihtasutusega, mille nõukogus osalemisest kahjuks Tallinna opositsioonipoliitikud omal ajal keeldusid. Sama taktikat on jätkatud ka hiljem. Olles pakkunud opositsioonile sinemisvõimalust, on nad keeldunud intervjuudest ja saadetes osalemisest põhjendusega, et selles telekanalis ma ei tohi esineda. Muidugi, neil on ju oma telekanalid olemas! Euroopa enamikes riikides oleks riigi võimuerakondade esindajate taoline suhtumine mõistetamatu. Kui arenenud demokraatlikes riikides on meedia enamasti opositsiooni poolel, siis meil on meedia valik enamasti väga ühene: riigis võimu poolel ja pealinnas opositsiooni poolel.

President Toomas Hendrik Ilves muretses oma aastapäevakõnes selle üle, et kahjuks ei soovi paljud, kes Eestist läinud, siia tagasi tulla ka suurema palga puhul. Minu arvates on üheks olulisemaks põhjuseks sallimatus, mis on meie ühiskonda üha rohkem mürgitamas. Kes ja milleks sallimatust õhutab, kelle initsiatiivil just keskerakonnaga seotu vastu viha õhutatakse, seda võib vaid oletada. Kasulik on see eelkõige just Eesti vaenlastele ja konkurentidele. Õnneks Eesti rahvas oma temperamendiga kodusõda ei alusta, riigi tervist ja isegi julgeolekut aga taoline sallimatus nõrgestab kindlasti. 

Rõhutan veelkord, et Tallinna Televisioon pole linnapea ega ühe partei projekt. Kõigile kritiseerijatele soovitan aga kõigepealt ise telekanali programmi vaadata ja asjalikku kriitikat esitada, mitte aga suvalisi silte kleepida. 

Georg Pelisaar on SA Tallinna Televisiooni nõukogu esimees.