Kui palju haritlasi Eesti vajab?

Eestis kõlab aina tugevamalt nende hääl, kelle arvates pööravad hariduspoliitikud muude prioriteetide arvelt liialt palju tähelepanu akadeemilisele haridusele.

Eelmisel nädalal esitletud statistikaameti aastaraamatust selgub tõesti, et viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud kõrgkoolilõpetajate arv. Statistikaameti haridussektori juhataja Aavo Heinlo sõnul võiks neid aga rohkemgi olla.

Kui arvestada kõiki Eesti töökohti, mille peaksid täitma kõrghariduse omandanud, peaks statistikaameti haridus-, teadus, kultuuri- ja õigusstatistika sektori juhataja Aavo Heinlo sõnul igal aastal kõrgkooli lõpetama umbes 6000 inimest. Kuid taolise tulemuse saavutas Eesti alles eelmisel aastal, kui lõpetas 6600 inimest, rääkis Heinlo.

Kaks aastat tagasi oli lõpetajaid ümmarguselt 5200, kolm aastat tagasi 4200. Tõusnud on ka Eesti inimeste keskmine õpiaeg. Selle viimase näitaja järgi oleme me Heinlo sõnul juba Euroopa keskmisel tasemel — tagapool küll Põhjamaadest, kuid ees mitmest Lõuna-Euroopa riigist.

Kõrghariduse omandajate arv võiks meil veelgi suureneda, sest mitmed tulevikuerialad nõuavad just kõrgharidusega spetsialiste, ütles Heinlo RVEle. “Kui me mõtleme IT ja niinimetatud uue majanduse peale, siis kahtlemata nõuavad need alad kõrgeltharitud tööjõudu, nii et mingit hirmu haritlaste ees ei maksa küll tunda,” rääkis Heinlo.

Peamiseks eesti hariduselu probleemiks pidas Heinlo kõrghariduse liigset feminiseerumist — mullu moodustasid 61 protsenti kõigist õppuritest naised, ning see arv on aastate lõikes aina kasvanud. Naiste suur osakaal kõrghariduses annab aga tunnistust tehnilise kõrghariduse vähesest osakaalust. Kuid just tehniliselt haritud lõpetajatest on Eestis suur puudus.

Samas leidis statistikaameti haridusstatistika sektori juhataja Heinlo, et ei tunne muret kutsehariduse kehva seisu pärast Eestis, kuna kogu arenenud Läänemaailm liigub tootva töö osakaalu vähenemise suunas. Hoopis teist meelt on aga Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor, Res Publica abiesimees Arvi Altmäe, kelle sõnul on Eesti haridussüsteemis juba kaua aega liigselt väärtustatud akadeemilist haridust ning kutseharidust teisejärguliseks peetud. Taolisest elitaristlikust suhtumisest on näiteks Soomes juba ammu loobutud, leidis Altmäe. “Kutseharidus on meil põlu all, ja see on väär, ning meie avalik- õiguslikud ülikoolid võitlevad selle nimel, et akadeemilist suunda juba keskkooliõpilaste seas edasi ülistada,” ütles Altmäe.

Altmäe ütles siiski, et ei pea õigeks kutsehariduse ressurside suurendamist akadeemiliste õppeasutuste arvelt. Pigem leiab Altmäe, et Eesti haridus tervikuna on alafinantseeritud. Meie keskmine õpiaeg võib Altmäe sõnul olla küll võrdne Euroopa vastava näitajaga, aga kui me tahame korrata mõnede kiire arenguhüppe teinud Euroopa riikide edu, peame näitama hariduse vallas veelgi paremaid tulemusi kui seni, ja seda nii akadeemilise hariduse kui kutsehariduse vallas.