DELFI AFGANISTANIS: Kabulis Talibani kombitsaid ei paista, mälestus neist küll
Kabul, esimesed muljed
Esimene mulje Afganistanist on mäed. Igas suuruses, talvisel ajal igat halli tooni mäed. Kohati paistavad need Indiast Afganistani lendava lennuki all vookleva düünide reana, kohati aga kõrguvad mäestikeks, mis tunduvad pea lennuki kõhualust kriipivat.
Mäed piiravad igast küljest ka Afganistani pealinna Kabuli. Nii lennuväljalt kui linna peamagistraalidelt vaadates kõrguvad mäed kõikjal, kuhu silm pöörduda oskab. Ühelt kõrgustikult seirab lennuvälja tank T-55, meenutus Nõukogude Liidu okupatsioonist. Mägisusest räägib seegi, et Kabuli lennuväli on üks kopterirohkemaid lennuvälju, mida ma näinud olen. Neid on kordades enam kui lennukeid.
Eesti ajakirjanikku Eesti riik linna peale seiklema ei lase. Koostöös brittidega organiseeritud turvameeskond hoiatab, et autost ei tohi omal algatusel väljuda ei liiklusummiku, -õnnetuse ega otsese rünnaku puhul.
Kuulivest ja kiiver tuletavad meelde, et lääne inimene on isuäratav sihtmärk nii mässulistele kui lihtsalt inimröövidega tegelevatele „ärimeestele“.
Autoaknast avanev tänavapilt annab tunnistust, et Talibani režiim on Afganistanis ühest küljest ajalugu, kuid teisalt hoiab siinset ühiskonda endiselt oma kombitsate haardes. Suurem osa naistest ei kanna burkasid, vaid piirdub tagasihoidlikumate pearätikutega. Samas on sisuliselt igal tänavanurgal, ristmikul ja kohati suisa niisama tänava ääres seismas mõni automaadiga asjamees, kelle vormide paljusus ei lase neid esmapilgul mingisse kindlasse jõustruktuuri paigutada, kuid kelle ülesanne paistab olevat kogu seda pealinna voogamist kontrollida ja ohjes hoida.
Eesti kaitsenõuniku Afganistanis Jaano Vija hinnangul on kohalikel julgeolekujõududel õnnestunud Kabul üsna hästi „lukku lüüa“, nii et viimased pool aastat on linnas tegelikult rahulikult sujunud. Suitsiiditerroristid ei lase end keset rahvarohkeid turuplatse õhku, nagu Iraagis ega ründa avalikke saunu, nagu äsja juhtus Lõuna-Afganistanis. ISAF-i vägede kohalolek on tänavapildis juba harva märgatav: soomustatud sõjaväesõiduk ühel tihedama liiklusega ringi, teine teisel.
Aegade muutumist tõendab ka nooruke naisajakirjanik Afganistani välisministeeriumis, kus Urmas Paet oma kohaliku kolleegiga kohtub. Pea rätikuga peitnud, kuid muidu keda tahes lääneriikide naisreporterit meenutav neiu ei oleks Talibani valitsuse ajal kooligi pääsenud, ajakirjanikuametist rääkimata.
Muutumisest räägivad ka Afganistanis pikemat aega töötanud eestlased, kelle sõnul peegeldub muudatus eelkõige teede ja majade seisukorras.
Kuid jällegi – terrori vari peegeldub ka selles valdkonnas.
„Viimasel ajal on ehitatud eriti palju abielupaleesid. Ma alguses
imestasin, miks, aga siis tuli välja, et islami põhimõtete kohaselt ei
tohi abielude sõlmimiseks kasutatavat hoonet rünnata. Inimestest pole
ründajatel lugu, aga püha hoone jääb puutumata,“ ütleb Eesti suursaadik
Afganistanis Harri Tiido.
Delfi ajakirjanike reisi Afganistani rahastab Eesti välisministeerium.
