Kaheksa korda aastas aga jääb liiklus seisma ja inimesed kaovad tänavatelt, samal ajal kui linna kohal kostab õudne ulgumine: sireen mis kuulutab minbangui, tsiviilkaitseõppuse algust, vahendab CNN.

Soul on metropol, mis elab Põhja-Korea relvade sihikul. Maailma üks ohtlikemaid riike asub vaid 64 kilomeetri kaugusel Souli kesklinnast põhjas. Lõuna-Korea pealinna elanikud on aga selle ohuga elama harjunud.

Põhja-Korea provokatsioonid – tuumakatsetused, raketikatsetused, kokkupõrked merel - on viimastel aastatel Souli restoranides ja baarides vestlusteemadena tihemini esile kerkinud kui jutud elustiili teemadel. Finantsturud kergitavad sündmuste peale vaevalt kulmu ja keegi ei kaeva tagahoovidesse punkreid. Inimesed on 60 aastat koos Põhjaga elanud.

Teisipäeval raputati aga soullased sellest unest üles, kui Põhja-Korea mürsud tabasid Lõuna-Koreale kuuluvat Yeonpyeongi saart Kollases meres.

Saarelt tõusvad suitsusambad tekitasid 12 miljoni elanikuga linnas tõelist hirmu. Tegemist oli esimese sellise rünnakuga pärast Korea sõja lõppu 27. juulil 1953. Soul ise asub demilitariseeritud tsoonis asuva suurearvulise Põhja-Korea kaugmaasuurtükiväe laskeulatuses.

Tänavatel tekkisid liiklusummikud, kui inimesed uudist kuulsid ja koju perede juurde sõitma hakkasid. Ettevõtted saatsid e-kirju, milles kutsuti töötajaid üles rahulikuks jääma.

„Ma pole kunagi näinud Lõuna-Korea hooneid niimoodi põlemas – see oli nagu Iraak Yeonpyeongi saarel,” ütles juhtiva päevalehe reporter Sue Kim. „See oli omamoodi uskumatu, aga siis mõistsin ma, et see on toimunud pool sajandit. Ma olin unustanud, et me elame riigis, mis on sõjas.”

Vaherahu, mitte rahulepinguga lõppenud Korea sõda on soullaste jaoks kauge mälestus. Vähesed on kursis metsikute tänavalahingutega või sellega, et linn käis neli korda käest kätte. Ainukesena meenutavad sõda mõned märgid vanade hoonete seintel.

„Kui põhjakorealased halvasti käituvad, on inimestel sellest tavaliselt ükskõik, aga eile muutusid inimesed närvilisteks,” ütles Souli reisijuhi autor Robert Koehler. „Inimesed saavad tavaliselt väga vihaseks, aga siis rahunevad, sellest kõigest on kerge tülpimusse sattuda.”

20. sajandi Korea sõda kestis kolm aastat ja selles sai surma erinevatel hinnangutel 2-4 miljonit inimest. 21. sajandi Korea sõda oleks tõenäoliselt lühem, kuid et Pyongyangil on tuumarelv, oleks ohvreid ilmselt rohkem.

Kui 1950. aasta Soul oli linn, millest olid maailmas vähesed midagi kuulnud, siis tänapäevasel Soulil on tohutu rahvusvaheline tähtsus maailma suuruselt 13. majanduse pealinnana. Kui Lõuna-Korea pealinn satuks suurtüki- või tuumarünnaku alla, oleks see läbi kogu maailma finantsturgude pühkiv tsunami laastav.