TAUST: Koreade konflikti ajalugu

Korea lõhenemine Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga.

1947. aastal algatas USA protsessi ühtse Korea riigi loomiseks, mida pidi juhtima Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO.

1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja 15. augustil 1948 loodi Korea Vabariik.

Vastuseks korraldati Põhja-Koreas Kõrgema Rahvuskogu valimised ja 9. septembril 1948 kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

Sõjalis-poliitilised vastuolud mõlema riigi vahel erinevates sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastal sõjani.

Konflikt algas 25. juunil 1950. aastal. Korea Vabariigi poolel võitlesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused.

1951. aasta juulis stabiliseerus rinne umbes 38. paralleeli juures, ehk sealsamas, kus sõjategevus algas ning valitsevaks sai positsioonide hoidmise taktika. 1953. aasta kevadeks sai selgeks, et võidu hind on kummagi poole jaoks liiga kõrge. 27. juulil 1953. aastal sõlmiti vaherahu.

Põhja- ja Lõuna-Korea peaministrite vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt eraldab riike sõjaline demarkatsioonijoon, millest mõlemale poole jääb nelja kilomeetri laiune demilitariseeritud ala.

Korea poolsaarel valitseb formaalselt siiani sõjaolukord, sest Korea sõda lõppes vaherahu allkirjastamisega, aga mitte rahulepinguga. Vaherahule andsid allkirjad Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Hiina vägede juhid ühelt poolt ja ÜRO lipu all võidelnud USA teiselt poolt.

1972. aasta juulis allkirjastati Põhja ja Lõuna ühisavaldus, milles fikseeritakse ühinemise üldpõhimõtted: iseseisvalt, rahumeelselt, suure rahvusliku konsolideerumise põhimõttel.

1991. aastal sõlmisid Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Korea Vabariik kokkuleppe leppimise, teineteisele mitte kallale tungimise ja koostöö kohta. 1992. aastal võeti vastu ühisdeklaratsioon Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmisest.

13.-15. juunini 2000. aastl toimus esimene Koreade tippkohtumine, kus mõlema riigi juhid allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, mida praegu vaadeldakse kui põhjapanevat dokumenti ühinemisele pikemas perspektiivis. Deklaratsioonis rõhutakse püüdlusele ühineda korea enda rahvuse jõududega.

2007. aasta 2.-4. oktoobrini toimus P'yŏngyangis teine tippkohtumine, kus allkirjastati deklaratsioon kahepoolsete suhete edendamise kohta.

Lõuna-Korea tolliameti teatel mõõdeti riikidevahelist kaubavahetust 2009. aastal 1,666 miljardi USA dollari suuruse summaga.

Lõuna-Korea annab oma põhjanaabrile märkimisväärset majandus- ning humanitaarabi.

Kahe riigi suhted on halvenenud pärast president Lee Myung-bak'i võimuletulekut 2008. aastal, kes keeldub Rahvademokraatliku Vabariigiga suhtlemast kuni tuumaprobleem pole lahendatud. P'yŏngyang toetub aga oma tuumaprogrammile ja ei kavatse sellest loobuda, kuni tunneb ähvardust Ameerika Ühendriikide suunalt.

Koreade piiril on pidevalt intsidente. Käesoleval aastal on suurtükkidest teineteise territooriume tulistatud juba kahel korral - jaanuaris ja augustis.

2010. aasta oktoobri lõpus tulistasid Põhja ja Lõuna sõdurit teineteist demilitariseeritud tsoonis automaatrelvadest.

Suhteid halvendas märkimisväärselt ka intsident Lõuna-Korea sõjalaevaga, mis uppus plahvatuse tagajärjel 26. märtsil 2010. aastal Kollases meres, mitte kaugel Põhja-Korea piirist. Plahvatuse põhjus ei ole siiani välja selgitatud, laeva pardal oli 104 meremeest, kellest 46 hukkus. Seoulis süüdistati laeva uputamises Põhjat, kuid Rahvademokraatlik Vabariik peab uurimistulemusi võltsituks.