Mirren ütles Prantsusmaa ajakirjale, et Briti sündsustunne on allakäiguteel, vahendab Daily Telegraph.

„Mul on tunne, et see mõiste on meie ühiskonnast kadumas, konfliktid tehakse kinos ja televisioonis hullemaks, inimesed on internetis vastikud ja julmad ning üldiselt näib mulle, et kõik on väga vihased,” ütles Mirren. „See teeb mulle palju valu.”

Eraldi tõi Mirren välja Briti komöödiad. „Ma eelistan peent Prantsuse huumorit. Inglise huumor on jämedam, salvavam julmem ja sürrealistlikum, seda illustreerivad „Monty Python” ja teleseriaal „Little Britain”, kus olukorrad on ülepingutatud ja liialdatud.”

65-aastane näitlejanna, kes pälvis Oscari oma filmirolli eest Suurbritannia kuninganna Elizabeth II-na ütles, et tema kodumaa on liiga amerikaniseerunud. „Inglismaad ähvardab pidevalt metsik assimileerimine. See pole nii Prantsusmaal, mis kaitseb vihaselt oma kultuuri.”

Kui Los Angeleses elavalt Mirrenilt küsiti, kas ta on huvitatud Briti poliitikast, vastas ta: „Üha vähem ja vähem. Ma näen ratast pöörlemas ilma mingi muutuseta. Ma ei näe end poliitilise isikuna, vaid eelkõige humanistina ja mul on tuleviku suhtes sama positiivne hoiak nagu mu vanematel. Aga mineviku vägivald võib tagasi tulla ja ma kardan seda.”

Imetlus Prantsusmaa eluviisi vastu pärineb juba Mirreni teismeliseaastatest. Ta ütles ajakirjale Paris Match: „Ma lugesin Rimbaud’d ja Verlaine’i, keda ma pidasin äärmiselt romantiliseks. Ma suitsetasin Gitanes’i sigarette, et lahe välja näha, ja unistasin prantslane olemisest. Aga mitte lihtsalt suvaline Prantsuse naine, ma tahtsin olla elegantne kodanlane või kunstnik nagu Juliette Greco.”

„Alates 15. eluaastast tahtsin ma meeleheitlikult olla Brigitte Bardot ja minna elama Saint Tropez’sse. Aga ma olin ainult väike pontsakas tedretähnidega inglise tüdruk. Siis oli mul prantsuse poiss-sõber nimega Jean-Louis, kellega me oleme endiselt sõbrad.”