Aimar Altosaar: Õilis metslane, kommunismiehitaja ja multikulti-inimene
mis on külge poogitud kujutletavale ideaalolendile, kellel puuduvad nõrkused ning kes justkui ei heidaks varje.
Valgustusajastul paigutati sellised homunkulused minevikku. Jean-Jacques Rousseau kujutas ette puhast ja õilsat vabas looduses elavat inimest, keda ei rõhunud veel ühiskonnaloomise pärispatt. Hiljem oli kombeks projitseerida selline ideaalne inimesesarnane olend tulevikku, kellest tuntuim on Nõukogude Liidus kultiveeritud Vladimir Lenini loodud kommunismiehitaja müstiline kuju.
Tänapäeva Euroopas aga on poliitkorrektsetel poliitikutel ja sotsiaalteadlastel kombeks rääkida multikultuursest ühiskonnast ja vaid üldinimlikke väärtusi kandvatest imeolenditest.
Kui selliste olendite konstrueerimine jääks vaid raamatukaante vahele, nagu iga muugi ulmežanris kirjutatud kirjanduskuju või ühiskonnateadlase spekulatsioon, siis poleks sellest mingit probleemi. Loed raamatu läbi, mõtled kaasa, võid saada elamuse ning uusi lähteid oma mõtetele ja olekski kõik. Kuid kahjuks on sellised meelevaldsed konstruktsioonid hakanud mitmel puhul elama oma elu ning paraku seda mitte ilma loojapoolse õhutuseta.
20. sajandil oli tuntuim selline utoopia kommunismiehitamine Venemaal ja selle eeskujul mujalgi. Paraku oli ja on selle utoopia hind inimeludes rängeim inimkonna ajaloos, täpset kommunismiohvrite arvu me ei saa kahjuks kunagi teada, kuid suurusjärk 100 miljonit inimest on ilmselt tõele kõige lähedasem.
20. sajandil, mis on ühelt poolt tuntud tehnoloogilise tsivilisatsiooni ülikiire arengu ja tõeliste heaolu ühiskondade arengu poolest, püüti peale kommunismiõpetuse veriselt ellu viia teisigi inimkonstruktsioone, nagu aarialik põhjarass natslikul Saksamaal, kuid nende eluiga jäi õnneks suhteliselt lühikeseks. Materialistlikul mõtteviisil põhinev lihtsameelne maailmakäsitlus lõi selliste konstruktisooninimeste loomiseks ja ideede laiaks levikuks soodsa pinnase.
Mitte ainult kommunistid ja natsid ei arvanud, et looduselt pole vaja oodata armuande ning inimene võib oma tarkusega toota ise ka inimesesarnaseid olendeid, vaid see mõttelaad oli omane ka vanadele demokraatlikele ühiskondadele. Peadpööritavad saavutused tehnikas, materialiteaduses, kommunikatsioonialal jne – see kõik toetas üli-inimese usku.
Sellise usu üheks viimaseks tooteks on Euroopa avalikku debatti sisuliselt halvanud multikultuursuse teema. Rahvuslikkus, põliste kultuuride hoidmise vajadus, oma ja võõra eristamine – need on olnud tabuteemad, mis on toonud kergekäelisi süüdistusi populismis ja halvemal juhul isegi natsismis. Euroopa poliitilised liidrid on ühel ajal kaotanud orienteerumisvõime. Tahtmata solvata külalisi, immigrante ja võõrtöölisi suruti maha põlisrahvaste igasugune katse ka oma keelt ja kodukombeid väärtustada. Ning sellise käitumise selgitamiseks võetakse appi konstruktsioon multikultuursest ühiskonnast ja üldinimlikest väärtustest, kuhu rahvustunne ei kuuluvat!
Isegi kui me ise usuksime, et see on võimalik ja vastavalt käitume, siis kahjuks ei käitu nii need inimesed, kelle kaitsmiseks need laialt levitatavad konstruktsioonid justkui on loodud. Vastupidi – Euroopasse tulevad inimesed maadest ja kultuuridest, kus hoitakse au sees vanu põlisväärtusi, kus inimesi ühendavad perekondlikud, sugukondlikud, religioossed ja rahvuslikud sidemed. Nemad ei taha kaasa minna eurooplaste järjekordse üliinimese kultusega ega aktsepteeri poliitkorrektset loba õilsast multikultuursest indiviidist, kellel pole emakeelt ega kultuuri ega tegelikult ka isamaad.
Kuna meil neile oma kombeid vastu panna ei ole (või õigemini oleme need ise maha salanud), siis mis sellel immigrandil üle jääb - neil tulebki omavahel ise hakkama saada ning toetuda väärtustele ja kommetele, mille võtsid kaasa oma kodumaalt!
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kuulutus multikulti läbikukkumisest on silmapaistev saavutus ja suur tugi kõigile, kes püüavad veel päästa Euroopa kultuuri ning hoida üleval euroopalikke väärtusi. Me peame lõpetama järjekordse utoopia mõõdutundetu ülistamise ning usaldama enda rahvast ja meid ühendavaid väärtusi. Sellega aitame ka oma külalisi ja kõiki neid, kes on valinud mõne Eurooopa riigi oma uueks kodumaaks.
Ütleme neile, et te olete teretulunud, kui räägite meie keelt ning olete oodatud ja võite jääda meiega, kui mõistate meie meelt!
Inimene vajab turvatunnet ja kindlat identiteeti, vajab selgust enda ja teiste väärtustes ning võimalust neid ise suhestada. Inimene pole täiuslik ning on jõudnud väga pika aja jooksul samm-sammult ka kõrgete üldinimlike väärtusteni. Kuid selle hinnaks ei saa olla identiteediväärtuste kadumine. Kus mujal need üldinimlikudki väärtused levivad ja selgeks saavad, kui mitte oma kodus, emakeeles ja oma rahvuslikus keskkonnas.
Inimene on ja jääb inimeseks, pooleldi bioloogiliseks ja pooleldi jumalikuks olendiks, mille loomust muuta või ülekonstrueerida pole meile kellelegi antud.
