Pühapäeval peetava parlamendivalimiste esimese vooru järel selgub, kas Euroopa Liitu pürgiva 10 miljoni elanikuga riigi valijad soovivad Viktor Orbani üha rahvusmeelsemaks muutuva juhtimise jätkumist.

Tasavägise valimiskampaania tulemusena on Orbani nooruslik, patriootlik ja konservatiivne Fidezsi allianss viimastes arvamusküsitlustes opositsioonilistest sotsialistidest ette rebinud. 21. aprilli teises voorus enamuse saavutamiseks ei pruugi sellest aga jätkuda.

Kommunismiajastust välja kasvanud sotsialistid, keda Orban tituleerib "minevikujõuks", tõotavad tasakaalukamat ja väiksemate sotsiaalsete erinevustega tulevikku.

Võitlus käib kahe erineva poliitilise kultuuri vahel.

"See on elulaadide võitlus: kui palju lapsi meil peaks olema, kuidas kohelda vanu inimesi, milliseid asju pühaks pidada," ütles Budapesti Finantsuuringute Instituudi juhataja Laszlo Lengyel.

"Üks pool soovitab suurriigi aegadesse naasmist, teine tahab tagasi (Janos) Kadari päevi, sest siis oli kõik parem," ütles ta Ungaris 1970. ja 80. aastatel võimul olnud liberaalsele kommunistlikule reþiimile viidates.

Analüütikud kardavad, et napi võidu korral võivad konservatiivid olla sunnitud koalitsiooni looma paremäärmusliku Õigluse ja Elu Parteiga (MIEP), mis on varjamatult juudivastane, ning vastustab Ungari ettevõtete, meedia ja jalgpalliklubide välisomanike kätte sattumist.

Paremäärmuslaste jõudmine valitsuskoalitsiooni lähedalegi tõotab ärritada stabiilsust ihkavaid rahaturge ja alarmeerida EL-i riike, mis alles kahe aasta eest koondusid Austria vastu, kui seal sai valitsusse Jörg Haideri parempopulistlik Vabaduspartei.

Asjatundjad usuvad, et Orban riskib pigen EL-i käteväänamisega kui võimu kaotamisega. "Võimust ilmajäämise väljavaade puudutab neid märksa tõsisemalt kui mõni EL-i või USA ähvardus," ütles Lengyel.

"Nad kinnitavad üksteisele, et Euroopa on paremale kaldumas ja tuleb oodata kõigest kuus kuud või umbes nii, kui ei olegi enam jäänud kedagi, kes neid karistaks."