Nädala kohta on veel raske kokkuvõtet teha, kuna kõik on kuidagi järsku tulnud. Alles nüüd hakkan tasapisi harjuma ning oma käike rohkem ette planeerima. Siiski leian selle kohati raske olevat, sest varasemad kombed kipuvad eksperimenditeele ette jääma. Kuu ajaga elada nagu mitmed tuhanded pered Eestis seda teevad, vajab pikemat harjumist ning ei tea, kas 30 päevaga isegi õpitud saab. Mitte et ma oleks varem suur laristaja olnud, kuid inimesele, kes pole varem pidanud peost suhu elama, on ümberlülitumine raske ning väsitav.

Kes peavad mind ärahellitatud vanemate rahakoti peal elavaks jõnglaseks, siis isalt-emalt olen alati nii vähe tuge tahtnud küsida kui võimalik ning ajanud kangekaelselt aastaid taga iseseisvust. Olen kolm suve järjest töötanud ning otsisin eelmisel ja ka sellel aastal endale kooli kõrvale rahateenimisvõimalusi. Üks faktoreid, mis mind seda ajendama ajas, oli tõik, et esmakursuslastele ei väljastatud õppetoetust. Suve lõpus sain teada, et olen vastu võetud ettekandja ametikohale. Kuna tööpäevad nõudsid täielikku pühendumist ning pikki päevi toimetamist, oleks õppimine unarusse jäänud. Ülikooli tulin ju aga selleks, et studeerida ning seetõttu loobusin pakutud võimalusest. Saanud eile teada, et ka minule väljastatakse see aasta õppetoetusi, oli rõõm tõepoolest suur, sest kas usutakse või mitte, tahaksin olla iseseisev. Paraku ilma tööl käimiseta on see raskendatud.

Rääkides menüüst, siis hommikul sõin kaks maitsvat koogitükki (1 kroon 40 senti). Sinna kõrvale 2 tassi kohvi (1 kroon 80 senti) ja väike ports putru moosiga (50 senti). Magus hommik läks maksma 3 krooni 70 senti. Vahepeal käisime korterikaaslasega Selveri Laadapäevadel, kus silmasin paljusid toiduaineid, mida lähiajal endale soodsalt soetada. Hetkel pole veel vaja, sest külmkapis leidub juurikaid ja kohvikoort. Täna panin ka n-ö luku taha kõik toiduaineid, mis halvaks ei lähe ehk siis maiused. Seetõttu ostsin Selverist õppetöö asendamatu kaaslase, 5 krooni maksva šokolaadi (100g). Veel kulus 2 krooni 50 senti sibulale (sõbranna soovitas sibulasuppi teha) ning soodushinnaga jahuproduktile, mille ostsime korterikaaslasega kahe peale (10 krooni : 2 inimest = 5 krooni inimene). Poes läks 12 krooni ja 50 senti.

Täna kavatsesin valmistada toidu mitmeks päevaks ette, nagu paljud on soovitanud. Otsustasin teha kukeseene-kartuli koorest vormirooga. Kasutades ühe kommentaatori huvitavat sõnavara, siis jah, üle lamba moka lipsas määgimine, sest suur purk seeni oli hapuks läinud. Kõige õnnetuseks oli hallitus peal ka singil. Nii et ainukesed ained kapis, mis eelmisest kuust veel alles, on juust ja võitükike. Ei jäänud seega muud üle kui süüa juurviljarooga. Iseenesest pole selles midagi halba, kuid kuna selle eksperimendiga kaalu küll kaotada ei taha, muudab liha liigväike tarbimine mind murelikuks. Mitte et ma seda vanasti ohtralt söönud oleksin, kuid intensiivse õppimisega on vaja mitmekesist toitumist. Üritan endal seda süsteemi arendada, sest nädalaga olen eelkõige õppinud, et suurema sissetulekuga, kui seda on 1000 krooni, olen kiirtoitude tõttu mõistliku tarbimise ja eriti eluks vajaliku kokakunsti unarusse jätnud.

Vormiroaks kulus kaks peeti (2 krooni 50 senti), porgandid (2 krooni), neli kartulit (2 krooni), kohvikoor ja muna (neid aineid ma kroonides kirja ei pane, sest olen rahalise väärtuse eelmistesse eelarvetesse lisanud). Lisasin mõõdukalt soola, pipart ja maitseaineid. Vormiroa kõrvale sõin viilu musta leiba võikattega ning jõin klaasi gaseeritud vett (Säästu sidrunivesi 3 krooni 90 senti 1,5l). Tükeldasin tüki kunagi ostetud kapsast ning lisasin väheke suhkrut. Tahtsin ka äädikat lisada, kuid see kulus kunagi veekeetja katlakivi eemaldamiseks. Suur isu oli hapukoore järele, kuid täna Selveris seda soodsalt saada polnud ning seetõttu jätsin ostmata. Kogu vormiroog maksis koos võileivaga kokku 7 krooni ja 50 senti. (Vormiroa portsjoni hind 1 kroon 60 senti). Kordan veelkord, tänasesse eelarvesse ei arvutanud ma aineid, mille olen varem 1000 kroonist maha märkinud!

Õhtul koristasin, mistõttu kulus ka energiat. Seetõttu lubasin endale preemiaks koogitüki ning tassi teed, mis maksis kokku 70 senti. Sõin ka paar tükki šokolaadi. Nädalavahetusel pole 24 krooni ja 40 sendise väljaminekuga pidanud kordagi nälga tundma. Samas on mul olnud aega, et toitu valmistada.

Siinkohal tahaksin veel ära märkida paar asja. On tulnud kurtmist, et ma pole ostnud tarbeesemeid. Tõepoolest, paljud lapid ja nuustikud on eelmisest korterist kaas võetud ja aasta tagasi soetatud. Eelmine kuu sai septembris ostetud hambapasta, dušigeel, šampoon ja naiste hügieenitarbeid. Kui lugejad soovivad, siis toon hinnad välja ning on teada palju need maksma läksid. Hambapasta ostsime korterikaaslasega kahe peale ehk maksime mõlemad 10 krooni (täna avastasin, et suurem tuub maksis Selveris 10 krooni, mis tegi veidi meele mõruks), šampooni ja dušigeeli ostsin soodushinnaga Rimist ja need maksid vast 30 krooni kokku (loodan, et mäletan õigesti), naiste hügieenitarbed läksid Konsumi sooduspäevadel 15 krooni maksma ning pole veel ära kulunud. Varsti tuleb minu kord korterisse tualettpaberit osta, mille kindlasti kirja panen, kuid selleni on veel nädalake aega (meil on korterikaaslastega süsteem, et tualetipaberi ostmine käib kordamööda). Eelmise kuu hügieenitarbed lähevad kokku 55 krooni. Veel märgin ära, et olen siiamaani terve inimene olnud ning tablette, ravimeid ma hetkel ei kasuta.

Kui arvutada 1000 kroonist maha nii tarbeesemed kui ka siiani kulutatud toit, on mul kulutamiseks veel 1000 - 36,5 - 40 - 17 - 33,15 - 24,8 - 28,8 - 40,95 - 24,4 - 55 = 739 krooni 40 senti. Ehk 22 päeva kulutamise norm on hetkel 33 krooni.