Veiko Spolitis: Lätlased valisid stabiilsuse ja kärped
Valitsuskoalitsiooni moodustamiseks peavad läbirääkimisi olemasolevad valitsuse partnerid Ühtusest, PRList ja IKList. Sellise koalitsiooni jätkamist ehk olemasolevate koostöömehhanismide säilimist pooldab hetkel ka peaminister Valdis Dombrovskis.
Siiski on täna lubanud nõu pidada Ühtusus ja KK. Teoreetiliselt ei saa välistada ka võimaliku koalitsiooni HLE, PRL ja KK eestvedamisel. Viimane koalitsioonistsenaarium tundub küll praeguseks võimatu, sest poliittraditsioon sunnib president Zatlersi andma valitsuse moodustamise enim hääli saanud valimisliidu juhile Dombrovskisele.
Enne 2010. aasta üldvalimisi Lätis esines kartus et valijate aktiivusu võiks osutuda madalaks. Siiski oli valijate aktiivsus (62.63%) paari protsendiga parem eelmisest valimistulemusest. See näitas, et Läti valija siiski jõudis arusaamisele, kui tähtis on osalusdemokraatia oma eluolude paremaks muutmisel.
Lisaks osutas valimisaktiivsuse tõus, et lätlased eelistavad poliitilist stabiilsust isegi massiliste eelarvekärbete ajal. Triumfaalne valimisöö andis selge mandaadi Valdis Dombrovskise juhitud Ühtsusele. Praegune vähemusvalitsuse koalitsioon on suutnud siiani kindlustada just poliitilise stabiilsuse, kuid ees ootavad veel 7-8 miljardi kroonised 2011. aasta eelarve kärped.
Järgmise aasta eelarve koostamine saab olema vägitegu, sest lisaks selle aasta ligi 10 miljardi Eesti krooni suurustele kärbetele peab tulevane valitsus järgmise aasta eelarves kärpima lisaks veel umbes 8 miljardit Eesti krooni. Eelarve kärped ja distsipliin (6% puudujääk tulevase aasta ja 3% puudujääk 2012. aasta eelarvest) on osa rahvusvaheliste võlausaldajate nõudmistest. Just suutlikus teha kärpeid ja kindlustada majanduselu elavnemist määrab Läti tulevase valitsuskoalitsiooni ellujäämise.
Praeguseks on võlausaldajate nõudmistele heakskiidu andnud Ühtsus ja IKL, samas kui PRL põhirahastaja Aivars Lembergs on teisel arvamusel ja KK arvab, et suudaks võlausaldajatega leppida kokku järgmise aasta eelarve kümneprotsendilise puudujäägi suhtes. Lisaks võlausaldajate nõudmiste ümbervaatamisele on KK pakkumas programmi majapidamiste eurolaenude ümberarvestamiseks latipõhisteks laenudeks, kontrollitud lati devalveerimist ja pankade kaotuste katmist 7,5-miljardilisest laenust Lätile.
Lisaks on plaanitud selle raha kasutamine majanduse elavdamiseks koos klassikalise arengupanga loomisega. Arengupangast ja väikeettevõtjatele mõeldud mikroleanudest räägib oma programmis ka Ühtus. Kahjuks on PRL seisukoht ähmane, sest erakond ei raatsinud oma valimisprogrammi valijatele avaldada.
Vaatamata valimisliitude erinevustele majanduspoliitikas pole ükski valitsuskoalitsiooni kombinatsioon päris kindel. Kui välja arvata puidu, toiduainte ja vanametallist valmistatud metalltoodete eksport, pole Läti majandus üles ehitatud selliselt, et riigi tulud suureneksid. Nii on raske ka näha, mille arvelt alustataks hiigellaenu tagasimaksmine 2012. aastast. Ka praegune transiitkaubandus ei anna suurt lisaväärtust. Selle suurendamiseks oleks vajalik hoopis haridusreform nii kutse- kui kõrghariduses. Kuid isegi kui see valimistejärgselt toimuks, kannaks reform vilju alles viie aasta pärast.
President Zatlers on teatanud, et alustab erakondadega konsultatsioone tulevasest võimukoalitsioonist 15. oktoobril. Nii et 2. novembriks, kui peaks toimuma uue seimi esimene istung, saaks parlamedis kinnitatud ka uus valitsus, mis peab aasta lõpuks 2011. aasta eelarve vastu võtma.
Erinevalt Eestist annab Läti valimissüstem valijale õiguse ka konkreetse poliitiku vastu hääletamiseks. Seda võimalust kasutasid Läti valijad juba enne 2006. aasta valimisi, kui kriipsutati maha tollase parlamendi spiikri Ingrida Udre ja Isamaa erakonna musta kassa hoidja Janis Straume pääs parlamenti. Tänavu näib, et vaatamata valimisliidu juhtkonna poolt antud kõrgete kohtadele on valijad jäänud eriarvamusele praeguse siseministri Linda Murniece (Ühtsus), helilooja Imants Kalninsi (PRL), raskejõustiku maailmameistri Viktors Scerbatihsi (PRL) ja mitme teise kahtlase mainega Läti poliitiku suhtes ja keelanud neil parlamenti jõudmise.
Praeguste andmete järgi tundub, et parlamenti koosseis vahetub poole võrra ja saab märksa parem kui lahkuva parlamedi oma. Nimelt kaotati 2009. aastal Läti valimisseadusest nn valimisveduri süsteem, mis lubas heliloojatel ja sportlastel tirida parlamenti kahtlase mainega poliitturiste. Siiski tuleb tunnistada, et valimisseaduse muutused olid osalised. Valijaregistri olematus tekitas olukorra, kus mitu rahakat poliitikut sõidutas valijaid oma valimisringkondadesse bussidega hääletama.
