EL kandidaatriikide juhid said head elu maitsta
“Tegemist on esimese korraga, mil meid on kutsutud EL tippkohtumisele arutama muid küsimusi peale laienemise,” sõnas Ungari peaminister Viktor Orban Barcelonas ajakirjanikele.
“Tunne oli hea, kodune.”
Orban märkis aga, et kandidaatriigid on küll viimase kümnendiga kommunistlikust plaanimajandusest vabanenud ja vabaturusüsteemi omaks võtnud, seevastu mitmed EL liikmesriigid ei ole tänaseni suutnud seda teha.
“Korraldasime Ungari majanduse ümber ja tulemused on märkimisväärsed — majanduskasv on liidu keskmisest kaks korda kõrgem ning tööpuudus vaid 5,6 protsenti,” sõnas Orban.
Tippkohtumise toimumispaigas Hispaanias on tööpuudus 13 protsenti.
Kandidaatriikidele on pidevalt tööjõuturu paindlikuks muutmise ja riiklike monopolide erastamiseks survet avaldatud. Samas ei suuda sama näiteks EL juhtivad riigid Prantsusmaa, kes keeldub avamast energiaturgu, ja Saksamaa.
Malta, kes ühena kolmest kandidaatriigist pole kommunismi kogenud, kritiseeris EL-i omaenese reformisoovituste järgimatajätmise eest.
“Mõningate kandidaatriikide edu on mõningate liikmesmaadega võrreldes olnud eeskujulik,” sõnas Malta peaminister Eddie Fenech Adami.
Tšehhi peaminister Miloš Zeman nentis, et tema riik on mitmestki EL liikmest ees näiteks gaasivõrkude erastamises.
Vaatlejad usuvad ka, et näiteks Ungari ja Tšehhi võivad liitu pääsedes mõnede aastatega senistest vaesematest Portugalist ja Kreekast mööduda, eelkõige tänu kõrgele haridustasemele.
Kõik kandidaadid väljendasid tippkohtumisele kutsumise üle heameelt.
“See paneb aluse väga heale tavale, et Euroopa tulevikku ei aruta üksnes liikmesriikide juhid, vaid ka kandidaatriigid,” sõnas Poola valitsusjuht Leszek Miller.
EL laienemisvolinik Günter Verheugen nimetas “laiendatud tippkohtumise” katsetust edukaks.
“Kandidaadid olid hästi valmistunud ning esitasid asjakohaseid ja selgeid seisukohti… mis puutub maailma arengut majanduse, sotsiaalvalla ja keskkonna osas, siis oleme juba praegu 28 liikmega liit,” sõnas ta Reutersile.
