Tänavusel õllesummeril on kaks märksõna - õlu ja kuumus. Delfit teeb aga murelikuks, kas kõik summerdajad ikka mõistavad, et viies, kuues või seitsmes õlu praeguse ilmaga pole pelgalt janukustutamine, vaid ka tervise ränk kahjustamine. Täna, mil tervis korras, mõtlevad sellele vähesed. Homme, mil kuumus ja alkohol mõjuvad koos, on olukord juba hoopis teine.

Mida teha? Inimeste tervis, julgus ja janu on erinevad. Samas ei tasu loota, et kümned tuhanded mehed (ja mõned naised) seda mõistaksid. Julgeid jagub alati ja nendeni terve mõistuse hääl ei jõua. Me ei saa nõuda ka korraldajalt, et üle laululava keegi ruuporist karjuks: lugupeetud õllesummeri külalised, palume, et oleksite õllega ettevaatlikud.

Kuigi me sugugi ei välista, et sellest võiks ka kasu olla.

Me julgeme teha ettepaneku, et ka mupo tuuritaks mööda summerit ja manitseks inimesi, kes usuvad, et on kuumusest tugevamad. Siis oleks mupost ka kasu, sest nende põhiülesanne ei saa olla kodanike kiusamine mööda Tallinna linna.

Me loodame, et lauluväljakul on neli päeva tavapärasest rohkem arste, sest kui vajatakse abi, siis see kõik juhtub tavaliselt järsku. Siis loevad sekundid, mitte tunnid.

Aga kõige olulisem on siiski see, et iga summerdaja ise mõistaks, mis on õige ja mis vale. Et kõva mees pole see, kes meeletu kuumusega rekordarvu õlut ära joob, vaid see, kes pärast seda ka tervena koju läheb.