IKT laiem kasutamine energeetikas tuleb kasuks nii tarbijaile, energia müüjatele-tootjatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Miks siis ometigi sellest mööda vaatame?

Eesti energiasüsteem toimib selliselt nagu Nikola Tesla üle saja aasta tagasi ette kujutas. Üksikute suurte elektrijaamade toodetud elekter jõuab üle ülekande ja jaotusliinide meile koju, meie aga teavitame energiamüüjaid oma tarbimisest ning maksame arveid. Sellisesse süsteemi on sisse programmeeritud suured, kuni 30% ulatuvad kaod ning pealegi vajab süsteem ulatuslikult reservvõimsusi, on ebaturvaline sest üksikud elektrijaamad on haavatavad, ei suuda vastu võtta taastuvate energiaallikate toodangut ning ei arvesta vajadust vähendada meie energiatarbimist.

Kallist ja ebamõistlikust süsteemist tuleb loobuda ning alustada tarkade võrkude arendamisega. Praktikas mitmel pool maailmas ühe ettevõtte klientide või piirkondade, mille tarbijate arv suurem Eesti rahvaarvust, najal edukalt läbi katsetatud lahendused on toonud rahalise säästu, vähendanud energia tarbimist ning suurendanud süsteemi töökindlust.

Sisuliselt tähendab tarkade võrkude rakendamine seda, et erinevate IKT lahenduste nagu sensorid, kahesuunalised arvestid, veebirakendused, tarkvara jms ühtsesse süsteemi paigutamine alates tootjast lõpetades tarbijaga võimaldab nii tootjal kui ka tarbijal saada reaalajas ülevaadet oma energiatarbimisest.

Ent lisaks ülevaatele energiatarbimisest saavad nii tootjad, süsteemihaldurid, müüjad kui tarbijad paindlikult sellele informatsioonile reageerida. Nii näiteks kasutatakse Suurbritannias süsteemi, kus telefoni või arvuti teel on võimalik kodumasinaid vajadusel välja lülitada. Mitmel pool aga antakse võrguhaldurile või siis spetsialiseeritud ettevõtetele võimalus lepingu alusel tarbijate koormusega mängida, selliselt et tiputundide kallist koormust vähendada. Suurbritannias tehtud pilootprojekt aga võimaldas ülekandevõrkudes pinget paremini reguleerida ning vähendada kadusid 3-5% võrra, rääkimata kokkuhoiust reservvõimsuste rajamisel.

Eesti on täna rongist maas, aga asjade seis pole lootusetu. Lühinägelikku otsust, millega konkurentsiamet sisuliselt peatas Eesti Energia investeeringud tarkade võrkude arendamisse ning millele viimane vastas omapoolse huvi minetamisega vastavatesse investeeringutesse, on võimalik ümber pöörata.

Olemasolevate, maailma eri paigus elluviidud projektide puuduseks on terviklahendustest mööda vaatamine. Siin peitub ka Eesti võimalus. Oma IKT potentsiaali, võrdlemisi head ning kiiret internetiühendust, inimeste muutusteks valmisolekut ja suhtelist väiksust arvestades võiksime püüelda terviklikumate lahenduste poole.

Mitte ainult võrgud ei pea targaks muutuma, vaid ka hooned, kus elame, töötame ja vaba aega veedame. Targad mõõturid tuleb rakendada nii elektri, gaasi, sooja kui ka vee mõõtmisel ning erinevate tehnoloogiate kaasabil leida tarbija jaoks optimaalseim ja vähem raiskavam tarbimismudel. Nii näiteks peaks tubade temperatuur peaks vähenema automaatselt inimeste lisandudes ruumi või köögis süüa tehes peaks küttekehade kombineeritud soojus leidma mõistlikuima kombinatsiooni.

Ent süsteemi tuleb integreerida ka transpordikorraldus. Miks ometi peame bussi oodates pead murdma, millal see ometi saabub kui selline info peaks olema meil telefonis reaalajas olemas. Samuti, peaksime teadma. kas meil oleks targem kõndida peatus edasi ning minna teise liiniga, või peaksid pealinlased näiteks kaaluma hoopis tammi või trollisõitu, või tuleks sel päeval üldse jalgrattaga minna. Sama puudutab ka kaupade transporti - neljandik meie teedel sõitvatest veokitest sõidavad puuduliku logistikakorralduse pärast tühjalt. Parem transpordikorraldus vähendaks kütusekulu, oleks kasulik keskkonnale ja mugavam meile kõigile.

Iseseisvalt on paljud neist lahendustest maailma eri paigus olemas, ent seni pole neid tervikuks seotud. Vajalik on nii riigi, omavalitsuste, ettevõtjate kui ka meie kõigi koostööd ja head tahet. Riik peab hakkama aga keskselt neid lahendusi koordineerima nagu seda tehti ka "tiigrihüppe" puhul, vastasel juhul ei tule hüppest midagi välja.