Soojatootja lükkab ministeeriumi süüdistused ümber
Käesolev artikkel on kirjutatud väga vastutustundetult ja toodud väited ning arvud ei oma mingit kalkuleeritud ega arvutuslikku sisu! On täiesti kohatu majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri poolt hinnanguliste arvandmete esitamine ajakirjandusele, mis ei tugine ühelegi tehtud uuringule ega ka sektoris tegutsevate ettevõtjate andmetele.
Antud seadusemuudatuse eesmärgiks on muuhulgas tagada energeetiline julgeolek vähendamaks meie sõltuvust importkütustest. Vastupidiselt toodud väidetele tagab just toodud seadusemuudatus tulevikus soojusehinna alanemise Eesti inimestele, sest annab võimaluse viia ellu soojamajanduse reformid paljudes Eesti väikestes ja keskmistes asulates, kus kohalikel soojusettevõtjatel pole võimalik saada riigi või suuromaniku garantiid investeeringute jätkusuutlikkusele ning seetõttu pole võimalik saada ka krediidiasutustelt finantseeringut.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on suhelnud kõigi Eesti suuremate kommertspankadega ning saanud kinnitused, et igasuguse energiasektori krediteerimise eelduseks on pikaajaliste lepingute olemasolu. Vastavad seisukohad on esitatud ka riigikogu majanduskomisjonile.
Käesoleval ajal on paljud piirkonnad veel ca 20 aastat arengust maas ja tagamaks elanike püsimise eelkõige maapiirkondades on esmatähtis tagada ka nendele käepärane ja kindel tulevik. Selleks, et langetada soojahinda on vaja investeerida kohalikul kütusel baseeruvatesse võimsustesse. Peamine võimalus seda finantseerida on läbi pangalaenude, mida aga praegustes tingimustes saada ei ole võimalik.
Toodud artikkel teenib hoopis Eesti suurima energiamonopoli Eesti Energia huve, kellel pole probleeme raha saamisega oma arusaamatute ja ambitsioonikate plaanide elluviimiseks. Kõigil teistel energiasektoris tegutsevatel ettevõtjatel on raha lugevad omanikud ning investeeringute tegemiseks vajalik taotleda pankadelt laenu. Seega situatsioon, kus laenamine on tehtud praktiliselt võimatuks, teenib ainult ühe ainsa energiaettevõtja huve, kelleks on AS Eesti Energia.
Toodud seaduse muudatuse jõustumine tagab tulevikus soojahinna edaspidise languse kogu Eesti soojamajanduses sh. ka Tallinnas, sest toodud ärimudel on laialdast kasutamist leidnud Euroopas. Tallinna soojahind ei ole kõrgem mitte kellegi monopoolse seisundi tõttu, vaid seetõttu, et Tallinna köetakse valdavalt maagaasiga.
Tallinna Küte on alustanud investeeringute tegemist taastuvenergeetikasse rajades Väo elektrijaama. Juhime tähelepanu, et Väo Elektrijaamast soojusvõrku antav soojusenergia hind on tunduvalt madalam AS-i Eesti Energia poolt hallatavast Iru elektrijaamast saadavaga. Hetkel kehtiv regulatsioon takistab mitmete positiivsete arengute teostumist, mis võimaldaksid soojusenergia hinda langetada nii Tallinnas kui ka mujal Eestis.
Asekantsler Kisel süüdistab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liiget AS-i Tallinna Küte muuhulgas ka Mustamäe ja Kesklinna võrkude ühendamise pahatahtlikus vältimises arusaamatutel põhjustel. Juhime tähelepanu asjaolule, et nimetatud töödega on alustatud juba mõnda aega tagasi ning nende kulgemist võib jälgida näiteks A Le Coq Arena naabruses.
Me ei peaks nii suurte ja oluliste otsuste juures olema originaalsed ja leiutama oma Nokiat ehk mudelit, kuidas lihtsaid asju teha keeruliselt ja kallilt! Õppigem teiste vigadest ja säästame nii ennast kui ka oma rahvast!
EJKÜ on esitanud riigikogu majanduskomisjonile pankade seisukohad, kus kinnitatakse üheselt et ilma turugarantiideta pole laenuraha saamiseks võimalusi, mis ühtlasi teeb võimatuks investeeringute tegemise energeetikasse ja eriti taastuvenergeetikasse selle kaasaegseimal tasemel.
Ilma garantiideta suudab investeerida ainult Eesti Energia, kuid olles riigiomanduses ei ole ega hõlma ta vaatamata sellele kogu riigi energiamajandust. Ilma selle muudatuseta jäävad investeeringud tegematta ja peatub areng energeetikas.
Samas just Ühingu liikmed on olnud suurimad investorid soojamajandusse viimase 15 aasta jooksul, mille maht ületab 8 miljardi krooni piiri!
