Paet: tuumaheidutus on üks NATO alustaladest
Neljapäeval kohtusid NATO välisministrid tööõhtusöögi raames, kus keskenduti tuumaheidutuse ja raketitõrje arutamisele. NATO välisministrid tõdesid, et 21. sajandi julgeolekukeskkond on kompleksne ja selle etteaimatavus on oluliselt vähenenud. Uued ja vanad ohud on arenemas komplekseks ohuks, milles massihävitusrelvade osakaal suureneb, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
"Tuumaheidutus on üks NATO alustaladest ja tuumarelvade roll selles on unikaalne, seda ei ole võimalik asendada ega kompenseerida tavarelvastusega," rõhutas Paet.
“USA tuumarelvade paiknemine Euroopas säilitab tiheda atlandi-ülese sideme ning võimaldab suuremat paindlikkust heidutuses,” lisas Paet.
Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti rahvusvahelisi relvastuskontrolli leppeid ning USA president Obama eesmärki töötada tuumarelvavaba maailma saavutamise nimel.
“Kuni maailmas leidub tuumarelvastuse piiramise leppega (NPT) mitteliitunud ning selle põhimõtteid mitte järgivaid riike, on ühepoolne tuumarelvastusest loobumine julgeoleku seisukohast ohtlik,” ütles Paet.
Eesti hinnangul on hetkel kehtivas NATO strateegilises kontseptsioonis olev sõnastus NATO tuumaheidutuse kohta jätkuvalt adekvaatne.
Välisministrid kinnitasid ka üle NATO Bukaresti ning Strasbourg-Kehli tippkohtumisel kokkulepitu – NATO raketikaitsesüsteemi rajamise.
“Raketitõrjesüsteemi eesmärk on kaitsta kogu alliansi elanikkonda ja territooriumi kõigi ohuallikate eest,” ütles välisminister Paet, avaldades lootust, et selles valdkonnas arengud kiirenevad ja peatselt jõutakse ka praktilise väljundini. Paet avaldas ka tunnustust USA jätkuvale pühendumusele NATO Euroopa-osa kaitsmisele ballistilistest rakettidest lähtuva ohu eest.
NATO välisministrite kohtumine jätkub reedel, mil arutatakse NATO-Vene suhteid ning olukorda Afganistanis koos kõigi rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes osalevate riikide esindajatega.
