Andrus Ansip sõnas enne kohtumise algust ajakirjanikele, et Rasmussen oli üks esimesi peaministreid, kellega ta oma ametiaja algul viis aastat tagasi kokku sai.

Tegelikult kohtusin ma Rasmusseniga isegi veel varem - rattamaratonil, täpsustas spordimehena tuntud Ansip.

Rasmussen ja Ansip avaldasid lootust, et arutelud NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja ühe olulisema NATO ülesandeid ja tegevust kirjeldava alusdokumendi üle saavad Tallinnas olema edukad. Rasmusseni sõnul on Tallinnas toimuv NATO välisministrite kohtumine väga oluliseks ettevalmistusetapiks novembris toimuvale alliansi tippkohtumisele Lissabonis, kus on eesmärgiks kokku leppida mitmetes NATO-t puudutavates reformides, teatas valitsuse pressiesindaja.

Rasmussen pidas oluliseks, et NATO kohaneb uue julgeolekuolukorraga ning maailma majanduses toimuvaga. Peaminister Ansipi sõnul on olnud senised arengud NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel positiivsed ning peasekretäri vastava ekspertide rühma tegevus on olnud edukas.

Rääkides Eesti panusest NATO-s kinnitas Ansip, et Eesti jätkuvaks sihiks on saavutada kaitsekulude tasemeks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „See on lubadus ja lubadusi tuleb pidada,“ kinnitas Ansip. Täna on Eesti kaitsekulude tase 1,86 protsenti SKP-st.

Veel kinnitas Ansip kohtumisel Rasmusseniga, et Eesti jätkab sõjalist panustamist Afganistanis senisel tasemel ja piiranguteta niikaua, kuni see on vajalik. Afganistanis teenib täna 150-160 kaitseväelast. Samuti panustab Eesti Afganistanis olulisel määral tsiviilvaldkonnas. Kohtumisel väljendati lootust, et NATO uue Afganistani strateegia rakendamine toob edu ning üsna peatselt on võimalik alustada julgeoleku tagamise üleandmist afgaanidele.

Veel rääkisid Rasmussen ja Ansip kohtumisel NATO laienemisest. Peaminister Ansipi sõnul on senine NATO laienemine olnud edulugu ja suurendanud Euroopa julgeolekut. „Eesti toetab avatud ukse poliitika jätkumist,“ sõnas Ansip. Tema sõnul toetab Eesti Bosnia ja Hertsegoviina liitumist NATO liikmelisuse tegevuskavaga.