Küsisime lugejatelt, kuidas nad hindavad kütusefirmade käitumist. Suurem jagu kommentaatoritest arvas, et kütusehindadega mängimine on ületanud igasugused piirid ning sellist hinnarallit peaks riiklikul tasandil ohjama.

“Selline hindadega mängimine, kus eesmärgiks on ikka tohutu kasum, on rahva mõnitamine,” arvab Bob. “Millegipärast hoiavad valitsuse liikmed nüüd moka maas. Loomulikult saaks mingi piiri ette panna. Sellist asja on minu teada Euroopa Liidu riikideski tehtud. Konkurentsiamet on selline nagu ta on. Eesti Energia ja kütusehinnad neile vastuvaidlemiseks huvi ei paku. Mõni sõit, pidulik lõuna või muud ning las minna.”

“Hetkel on seis selline, et riik ei teeni sellest hinnatõusust suurt midagi (ainult aktsiis). Hiigelkasumeid saavad kütusefirmad ja nende vahendajad Eestis teenivad ülikõrget kasumit. Sellest tulenevalt on ka nende palgad ülisuured. Tahavad hinnatõusuga veelgi rohkem teenida kaaskodanike arvelt,” kirjutab kodanik. “Praegusel hetkel peaks riik sekkuma hinnapoliitikasse ja kehtestama piirhinnad nt 12 krooni liitrist, mis omakorda viiks alla ka muud hinnad ja elavdakstegevust, mis riigile kasu toob. Seda, aga riigiisad teha ei saa, sest on ise kütusefirmadega seotud ja saavad sealt kasumi pealt boonust (meelehead) ja mis pole mitte väike.”

“See on mitte enam ülbus, vaid labane sigadus, mishindadega toimub. Aktsiisi on jah tõstetud, aga mitte nii palju,” kirjutab :). “Asi saab alguse juba maaletooja hinnast ja maale toovad samuti nii Neste kui Statoil ise ja siis räägivad, et ei saa midagi teha. Suur naljakoht ja avalik lollitamine hindadega. Ausalt öeldes peaks tõsiselt kaaluma igasugu ostujuhtide vallandamist, kuna alati ostate ainult siis kütust sisse, kui kallis ja odav saab kohe otsa. Kui kütuse hind langeb, on iga jumala kord suured varud kallist kütust sees. Sisuliselt on sama küttehind ka mujal Euroopas ja arvestades, et neil on kõigil mitmed korrad suuremad palgad."

G lubab aga kütust Venemaalt tooma hakata. “Selline asi ajab ikka harja punaseks küll! Tõesti pean hakkama Venemaalt kütust tooma ja riigi aktsiisikasust ilma jätma. Ok. Praegu on küll tegemist kütusemüüja poolse hinna tõstmisega, aga enamus hinnatõusudest seotud siiski aktsiisiga. Maailmaturul maksab naftabarrel hetkel pea poole vähem kui majanduse kõrghetkedel, aga kütusehind on sama mis tol ajal oli. Masendav ja ahvatlev kuritegelikule teele minekuks (ehk siis Passatiga Venemaalt kütust tooma).”

Vakstu usub aga, et ega kütusefirmadel ei jää muud üle kui hindu tõsta. “Nii see on: mida need kütusefirmad ikka tegema peavad, kui hinnale väänatakse järjest otsa igasuguseid aktsiise ja müügimakse? Ülbus on pigem puusalt kaupmeest süüdistada selle eest, et ta sundseisus on.” arvab Vakstu ja lisab: “Muide, lisaks näiteks see tegur, et bensiinijaamadelt võeti ära õigus õhtuti alkoholi müüa on samuti üks põhjus, miks bensiinihind järjepidevalt on tõusnud — millegi pealt tuleb ju oma tegutsemiskulud katta.”

aiku näeb igas halvas asjas aga ka head: “Asjas on ka positiivne noot: mida kiiremini ja kõrgemale bensu hinnad tõusevad, seda väiksemaks kahaneb vahe alternatiivsete kütustega, seda kiiremini elektriautod saabuvad. Kütus on üks suurem impordiartikkel.”