Paet: Eesti osaleb aktiivselt NATO arengus
„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ vahendab välisministeeriumi pressitalitus Paeti sõnu riigikogus.
Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet.
„Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.
Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.
Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.
Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet.
„Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister.
Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.
Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest.
„Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ lausus välisminister. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.
