Enn Tarto: Miks peame kommunismi kuritööd hukka mõistma?

Eesti Vabariigi saatuse määras 23. augustil 1939. aastal sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline Molotov-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokollid. Selle sobingu alusel jäeti Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Eesti oli jäänud rahvusvahelisse isolatsiooni, õhutõrje- ja tankitõrjerelvi oli vähe. Eesti Vabariigi tolleaegsed juhid loobusid relvastatud võitlusest ning Eesti okupeeriti Nõukogude vägede poolt.

Nõukogude okupandid ja nende kohalikud kommunistidest käsilased päästsid valla Eesti Vabariigi kodanike vastu kohutava terrori. Kogemustest kommunistidel puudu ei tulnud. Arvatakse, et ühtekokku ainult Nõukogude Liidus ja tema poolt okupeeritud riikides hukkus punaterrori läbi 60 kuni 100 miljonit inimest.

Punaterrori ja II maailmasõja tulemusena hukkus umbes 100 000 Eesti Vabariigi kodanikku, umbes 270 000 langes mitmesuguste repressioonide ohvriks, umbes 70 000 inimest oli sunnitud Eestist põgenema. Kommunistide poolt hävitatud eestlaste protsent tähendaks tänapäeval Prantsusmaal umbes 5,8 miljonit ja USA-s ligi 30 miljonit ohvrit.

Aastatel 1955-1956 lakkas kommunistide massiterror, muutudes valikuliseks terroriks. Kuid Eesti kommunistid jätkasid eesti rahva vastu suunatud inimsusevastaseid kuritegusid kuni 1991. aastani välja. Nimelt Eesti kommunistid muutsid Moskva käsul okupeeritud Eesti etnilist koosseisu eestlaste kahjuks. 1945. aastal pärast ühe osa Eesti Vabariigi territooriumi liitmist Leningradi ja Pihkva oblastiga, moodustasid Eesti rahvastikust eestlased umbes 95-97 protsenti. 1991. augustis oli eestlaste osakaal E(NS)V rahvastikust vaid 60%.

Pärast eeltoodud (ainult osalisest) kommunismikuritegude loetelust peaks minu arvates piisama, et need kuriteod hukka mõista. Ja see pole seni õnnestunud põhjusel, et taastatud Eesti Vabariigis on endised kommunistid liiga tugevad.

Eesti sisemisele stabiilsusele on tekkinud uued ohud — kohutav lõhe rikkurite ja vaeste vahel, kasvav tööpuudus. Ligi kolmandik rahvast elab vaesemalt kui okupatsiooniaja lõpus. Eesti seisab valiku ees, kas lahendada neid probleeme Läänemaailmale omaste vahenditega või siis jääda uskuma tänapäeva punademagooge, kes rõhuvad ennekõike inimeste kadedusele ja kes on valmis Eestit tagasi itta pöörama.

Oleks hädavajalik tõsta Eesti rahva elatustaset 3-4 korda, st Lääne-Euroopa tasemele. Siis oleks kiiresti lahendatavad paljud probleemid — iive, euronõuded, pensionid jne. Kahjuks pole ühelgi poliitilisel jõul isegi teoreetilist plaani, kuidas Eesti elanike elujärge kiiresti ja otsustavalt parandada. Valetavad need, kes väidavad endal sellise plaani olevat.

Kindlasti ei sobi Eestile need lahendused, mida pakuvad idaorientatsiooniga ekskommunistid. Ja selle rõhutamiseks, Eesti rahva püsimajäämise nimel, meie oleviku ja tuleviku nimel tulebki kommunismi kuriteod hukka mõista. Minevik ei tohi korduda.

Enn Tarto (Rahvaerakond Mõõdukad) on Riigikogu liige