Läti kaitseministeerium kardab Vene kallaletungi

Läti kaitseministeerium on murelik tõiga üle, et viimasel ajal on riigipiiride ääres täheldatud Vene relvajõudude erakordset aktiivsust, mida pole olnud riigi iseseisvuse taastamisest peale. Lisatud kolm videot Vene õppustest!

Kaitseministeeriumi riigisekretär Jānis Sārts rääkis infoagentuurile LETA, et just viimastel päevadel on Läti piiritsooni õhuruumis märkimisväärselt kasvanud idanaabri aktiivsus.

See on selgitatav Moskva poolt läbiviidavate armee suurõppustega, mida on jälgimas ka Läti eksperdid. Kusjuures, Venemaa armee suurenenud aktiivsus ei piirne ainult õhuruumiga, see on ka maavägedel.

Sārtsi sõnul on venelaste lennud piiriäärses tsoonis seotud mitte ainult õppustega, vaid ka teiste lendudega. Venemaa lennukid lendavad tihti Baltimaade piiride läheduses ja nendega paralleelselt.

„Meie piiride ääres toimuvad väga suured sõjaväelised õppused, ja need ületavad märkimisväärselt neid, mis eelnesid kallaletungile Gruusiale," oli kaitseministeeriumi riigisekretär murelik.

15. septembril lendas Läänemere kohal, väga lähedal Läti piirile
Venemaa seirelennuk A-50 Šmel (NATO nimi Maystray), mille peale
tõsteti Leedus õhku kaks Luftwaffe hävitajat Eurofighter Typhoon, mis
eskortisid „venelast". Ajaleht Neatkarīgā Rīta Avīze oletab, et see
nuhkis Eestis toimunud NATO õppuste järele.

Alles hiljaaegu toimusid Euroopa Liidu idapiiri ääres Minski ja Moskva suurõppused Zapad-2009, mis kandsid Vene kaitseministeeriumi sõnul kaitseotstarbelist eesmärki.

Neist võttis osa 12 500 sõdurit (5000 Venemaalt, 7000-8000 Valgevenest), 40 sõjalennukit, 200 transpordi-dessantlennukit ja suur kogus soomustehnikat.

Lisaks toimusid Pihkvamaal, Karjalas ja Murmanski oblastis õppused Ladoga-2009.