Thatcher palus Gorbatšovil Saksa ühinemist takistada
Erakordselt avameelsel kohtumisel 1989. aastal Moskvas, millest pole varem räägitud, ütles Thatcher, et Ida-Euroopa destabiliseerimine ja Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemine ei ole samuti Lääne huvides. Thatcher kinnitas, et Lääs ei hakka nõudma Ida-Euroopa kommunismist vabastamist ega tee midagi, mis seaks ohtu Nõukogude Liidu julgeoleku, kirjutab The Times.
Thatcher ütles Gorbatšovile, et Lääne poliitikute avalikele väljaütlemistele ja NATO kommünikeedele ei peaks tähelepanu pöörama.
„Me ei taha ühinenud Saksamaad. See viiks sõjajärgsete piiride muutmisele ja me ei saa seda lubada, sest selline areng seaks ohtu kogu rahvusvahelise olukorra stabiilsuse ja meie julgeoleku,” ütles Thatcher.
„Minu arusaamine teie positsioonist on järgmine: te lasete igal riigil areneda omal viisil, sel tingimusel, et Varssavi pakt jääb jõusse. Ma mõistan seda seisukohta suurepäraselt,” jätkas Thatcher.
Seejärel palus Thatcher, et tema järgmisi sõnu ei stenografeeritaks. Gorbatšov nõustus, kuid Kremli stenografist kirjutas need ikkagi üles, kirjutades lakooniliselt juurde: „Järgmine vestluse osa on lisatud mälu järgi.” Thatcher rääkis oma sügavast murest Ida-Saksamaal toimuva pärast ja avaldas arvamust, et ees võivad oodata suured muutused.
Thatcher kinnitas Gorbatšovile, et USA president George H. W. Bush ei soovi samuti teha midagi, mida venelased näeksid ohuna oma julgeolekule. Sama kinnitus öeldi Gorbatšovile isiklikult välja Nõukogude-USA tippkohtumisel Malta lähedal.
Thatcher ei olnud ainuke, keda sündmused Ida-Saksamaal murelikuks tegid. Kuu pärast Berliini müüri langemist kohtus Prantsusmaa presidendi François Mitterrand’i isiklik nõunik Jacques Attali Kiievis Gorbatšovi vanemabi Vadim Zagladiniga.
Attali ütles, et Moskva mittesekkumine Ida-Saksamaa sündmustesse on Prantsusmaa juhtkonna nõutuks teinud ja küsis, kas Nõukogude Liit on leppinud väljavaatega ühinenud Saksamaast ja ei võta selle takistamiseks midagi ette. See tekitas Attali sõnul Pariisis hirmu, mis läheneb paanikale.
1990. aasta aprillis, viis kuud pärast Berliini müüri langemist, ütles Attali, et Saksamaade ühinemise väljavaade põhjustab Prantsuse poliitikute hulgas õudusunenägusid. Dokumentide järgi ütles Attali Mitterrand’ile, et lendaks Marsile elama, kui see juhtuks.
Teiste riikide kommunistlike parteidega sidet pidanud Kremli nõunik Anatoli Tšernjajev kirjutas, et Mitterrand kaalus isegi Nõukogude Liiduga sõjalise liidu loomist Saksamaa ühinemise takistamiseks.
