Juba oma seekordsetes võidukõnedes tõid mõlemad välja tulevase kampaania teemad. Gore lubas võidelda "heaolu jätkumise" eest ja Bush "taastada Valge Maja au".
Gore'i demokraadist rivaal, ekssenaator Bill Bradley langeb valimisvõitlusest ametlikult välja tõenäoliselt neljapäeval.
Arizona senaator John McCain, kes on olnud Bushile teravaks vastaseks, võib teha sama, kuigi tema nõunikud eitavad teateid, et otsus on juba langetatud.
Mida McCain ka ei teeks, saavutab Bush tuleval nädalal peetaval üheksal eelvalmisel tõenäoliselt vabariiklaste lõpliku toetuse.
USA ajaloo suurimal eelvalimiste päeval said ameeriklased presidendikandidaatidele hääli anda 16 osariigis ja ühes föderaalringkonnas Maine'ist Kirde-Ameerikas kuni Ameerika Samoa ja Hawaiini Vaikses ookeanis.
Gore võitis Bradley't New Yorgis, Californias, Georgias, Vermontis, Ohios, Connecticuts, Massachusettsis, Marylandis, Maine'is, Rhode Islandil, Põhja-Dakotas, Idahos ja ka Missouris, osariigis, kus Bradley sündis ja üles kasvas, mis oli hävitavaks hoobiks endisele profikorvpallurile.
Bush saavutas endise mereväepiloodi ning viis ja pool aastat Vietnami vangis istunud McCaini üle võidu Californias, New Yorgis, Georgias, Ohios, Marylandis, Maine'is, Minnesotas ja Missouris, kaotades vaid neljas Uus-Inglismaa osariigis.
McCain ütles oma toetajatele, et võtab endale natuke aega, et kampaania tuleviku üle järele mõelda, kuid lubas jätkata ristiretke suurte rahade vastu poliitikas.
Bush võitis hõlpsasti Californias ja oli edukas ka New Yorgis, kus tõotati tasavägist rebimist. Oma võidukõnes kutsus ta vabariiklasi ühinema, et võidelda kaheksa astat väldanud demokraatide võimu vastu Valges Majas.
Gore on CNNi mitteametlikel andmetel võitnud 1.306 delegaadi toetuse Bradley 386 vastu. Demokraatide presidendikandidaadiks saab ta 2.168 hääle piiri ületanuna.
