Rämpsposti listis on kolm Eesti serverit
Kaks viimati nimetatut on muu hulgas eelmisel aastal küberkuritegevuse vastu võitlemise eest auhinnaga pärjatud Spamhausi andmetel seotud vastavalt Tartus registreeritud Rove Digitali ja Tallinnas Pae tänaval tegutseva serveriteenust pakkuva Starline.ee-ga.
Elion Ettevõtted AS-i infoturbejuhi Aivo Jürgensoni sõnul lõpetas firma Rove Digitalile teenuse pakkumise juba aastaid tagasi. „Põhjuseks oli firmaga seotud kaebuste hulk, sarnastes blokeerimisnimekirjades esinemine ja lepingutingimuste rikkumine," põhjendab ta.
Ent mõne aasta eest Äripäeva IT-firmade nimekirjas ilma teinud Rove Digitali kohta pärineb märge ka aprilli viimastest päevadest, viitega juba aadressile Esthost.com, kontaktisik Vladimir Tšaštšin, Tartumaa. Kui vahetada aga „com" liidesega „ee", saame teada, et võrguaadress kuulub Eesti usaldusühingule VIP Investeeringud, kontaktisikuks Viktor Norin, Pae tänav, Tallinn.
Vaid pisut enam kui nädal tagasi sattus samasse nimekirja kurjakuulutava märkega cybercrime spammer hosting ka Starline.ee, kontaktisikuks taas kord V. Norin.
„Koondumispunktid kipuvad välja tulema," nendib riigi infosüsteemide arenduskeskuse juures asuva CERT Eesti osakonnajuhataja Hillar Aarelaid. Tema sõnul eelistavad odavamaid pakkujaid kõik ettevõtjad, ka reklaamipostitajad. „Ka kurjategijad loevad raha."
Aarelaiu sõnul on tegemist eelkõige nakatunud arvutitega, mistõttu ei ole võimalik kinnitada fakte Eesti teenusepakkujate kuritahtlikust tegevusest. Elioni klientide suure hulga tõttu on tema sõnul paratamatu, et sisse võib sattuda ka mõni kontrollimata tegija. „Nakatumist saab ära hoida, aga tavakasutajale on see vaevaline."
Probleem on aasta-aastalt üha tõsisem ja „spämmi ei suudeta seni tappa, kuni on tellijaid". Teenusepakkujad jagunevad Aarelaiu sõnul ametlikeks reklaamijateks ja nn mustal turul tegutsejateks, kes maksudest hoiduvad.
Ta juhib tähelepanu, et eri teenuste või toodete (näiteks majade) pakkumine elektronposti vahendusel on levinud ka Eestis ja „päris kirjavahetust on vähe järele jäänud". Selliste reklaamide saamisel soovitab Aarelaid järele mõelda, kas inimene on ikka oma postiaadressi reklaamiagentuurile tegelikult andnud. „Kui ei ole, tuleb võtta midagi ette." Tavainimene peaks sellest andmekaitse inspektsiooni teavitama.
CERTi teavituskampaania raames loodud nii eesti kui venekeelne lehekülg http://lapsnetis.eesti.ee kutsub lapsevanemaid huvi tundma oma lapse kübertegevuste vastu. Veebileht on kogu viidetest, mis räägivad turvalisest käitumisest internetis. Iga leht on erinev, mõni suunatud pigem tehnilisele infole, teised rohkem laste käitumisele.
