Jüri Uustalu: Olgu kriis kuitahes raske lihtrahva jaoks, Eesti „prominentide“ heaolu kriis ei puuduta. Käigu või pool Eestit ilma püksata, aga riigikogu palgad ei vähene, presidendiproua saab maksumaksja kulul uue miljoniauto jne, jn. (ÄP)

Nii on. Riigipalkade kärpimine lööb valusalt neid, kes päästavad õnnetuse korral meie elu, aga enne tõuseb päike solgiämbrist, kui mõni minister oma kallist autost loobub.

Roman Zaštšerinski: Mina kordan endale pidevalt: kas pole fantastiline, et elan ja olen maal, kus kõik on võimalik ja kõik alles algab! Meil on võimalus katsetada ja eksida. Me oleme pisike riik ning tänu sellele nagu väikesed autod teel - erinevalt suurtest veoautodest saame palju lihtsamini ümber pöörata ja peatuda, kui vaja. (PM)

See mees, kelle elutöö on teistele süüa teha, armastab meie maad rohkem kui siinsed põliselanikud.

Leo Kunnas: Kas Eesti saab järgmise kahekümne või viiekümne aastaga inimeste poolest rikkamaks või jääb vaesemaks - see sõltub mõistliku sotsiaalpoliitika ja eesti naiste kõrval ka väga palju sellest, kui hästi suudavad eesti mehed omandada isaks olemise raske elukutse. (EPL)

Kõige tähtsam demograafilisest vetsupotist pääsemisel on niisiis riik ehk sotsiaalpoliitika, teisel naised ja auväärsel kolmandal kohal mehed.

Martti Aavik: 300 krooni kuus tundub mõttetult vähe, aga 3600 krooni eest aastas saab pesumasina. Võtke peredelt pesumasinad ära ja vaadake siis, mida nad teist arvama hakkavad. (PM)

Jutt käib lausalistest peretoetustest, mida peaminister Ansip on võrrelnud lennukilt raha külvamisega.

Rita Makarova: Elmari kodu on alati väga puhas ja korras. Igal asjal on oma koht ja otstarve. Midagi liigset kuskil silma ei hakka. Köögis toimetab ta vilunult ja nõudepesumasinat peab heaks abiliseks. Ka kodus on Elmar sama konkreetne ning enda ja teiste aega austav kui tööl olles. (Kesknädal)

See kõlab peaaegu nagu: „Suur Lenin, ta oli üllas, nii hoolitsev tark ja hea...“ Korteri-Elmar sai 50.