Ja pittu saab ju niisama ka minna. Ongi vabam õhkkond, muidu istu seal kange seljaga äia-ämma vahel ja vaata ette, et liiga purju ei jää, ja mängi veel mingeid mardisandimänge ka.
Ilma pulmapeota jääb ju raha ka alles. Vahel kiputaks lausa sajatuhandesi prallesid korraldama, milleks? Kui raha juba palju on, siis võiks selle eest hoopis reisima minna või vaestele annetada. Tõsiselt.
Näe, „Tõehetke“ Lilit abiellus, aga on ta siis nüüd paremas seisus või? Ma ei ütle, et tal lihtsalt koos elanuna paremini oleks läinud. Mõtlen lihtsalt, et abielu ei muuda suhteid paremaks, kui nad on.
Paber ja kleit ei muuda ju kooselu ka kuidagi õigemaks. Võib-olla leiab nüüd keegi, et ma trambin pereväärtused jalge alla ja pooldan kergemeelsust — aga lapsel on ju ükskõik, kas tema vanematel on kapis paber või mitte. Ka lahku minemast, kui asi juba selleni on jõudnud, ei takista paber mitte mingil moel.
Pealegi, kui mul oleks mees, kes on minuga koos ainult selle pärast, et ta ei saa ära minna, siis ma ei tahakski teda. Kooselamise puhul peaks oluline olema ikka see, kas teineteist armastatakse, ja mitte see, kuidas see on vormistatud. Ja siin ei ole midagi lääget!
