Lõuna-Osseetia jäetakse väliselt iseseisvaks
Tema sõnul on peamine põhjus selles, et rahvusvaheline üldsus reageeriks väga negatiivselt Lõuna-Osseetia soovile ühineda Venemaa koosseisu kuuluva Põhja-Osseetiaga, sest peaks seda Venemaa varjatud vallutuseks, Venemaa piiride laiendamiseks. “Lähiajal, vähemalt lähemad viis aastat, jääb Lõuna-Osseetia ametlikult iseseisvaks, mida tunnustab 10–15 riiki maailmas,” ennustas nõunik.
Lõuna-Osseetiat 1993–2001 juhtinud, 1996. aastal esimeseks presidendiks valitud ajaloolane Ljudvig Tšibirov kinnitas, et Venemaa abil saaks Lõuna-Osseetia iseseisva riigina hakkama. “Ühinemine Venemaaga pole enam nii oluline, sest me oleme saavutanud peamise — Venemaa garantii, et meid kaitstakse.”
Tšibirovi sõnul sõlmivad Lõuna-Osseetia ja Venemaa peagi ametliku lepingu, millega Venemaa kohustub Tshinvalit kallaletungi korral kaitsma ning Tshinvali lubab selleks oma territooriumile rajada Venemaa sõjaväebaasi. “Aga kui Lõuna-Osseetia tahab ühineda Venemaaga, siis selles pole midagi erilist, et üks rahvas tahab elada ühes riigis,” rääkis Tšibirov.
Lõuna-Osseetia praegune president Eduard Kokoitõ ütles eelmisel nädalal Tshinvalis ajakirjanikele, et praegu on veel vara rääkida, kas tema riik ühineb Venemaaga. Võrreldes mõned päevad varem tehtud avaldusega oli Kokoitõ vahepeal ilmselt järele mõelnud või siis oli talle mõned asjad selgeks tehtud, sest veel 30. augustil teatas ta Lõuna-Osseetia valitsuse pressikomitee veebilehel, et loodab ühineda Põhja-Osseetia ehk siis Venemaaga lähema kahe-kolme aasta jooksul.
Moskva politoloogi Aleksei Makarkini sõnul seda ei juhtu, sest lääneriigid võtaksid seda kui anneksiooni. “Kui meie välispartnerid on kriitilised juba selle peale, et me tunnustasime Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust, siis sellist sammu ei mõistaks nad üldse,” ütles Makarkin.
Põhja- ja Lõuna-Osseetias elab üks osseedi rahvas, kelle ainus erinevus on see, et lõunapoolsete osseetide keel on veidi jõhkrama kõlaga. Ühises administratiivüksuses pole nad sisuliselt kunagi koos elanud. Kui osseedid 18. sajandi lõpus Tsaari-Venemaaga ühinesid, siis kuulusid põhja- ja lõunaosa, mida eraldab kõrge Kaukasuse mäeahelik, eri kubermangudesse.
Nõukogude ajal kuulus Põhja-Osseetia Vene NFSV alla ja Lõuna-Osseetia autonoomse oblastina Gruusia NSV alla. Nende eraldatuse põhjuseks on mäed, sest kuni Roki tunneli valmimiseni 1982. aastal puudus põhja- ja lõunaosa vahel otsene maanteeühendus.
Selle aasta algul avaldati Põhja-Osseetia ainsas veidigi opositsioonimeelses ajalehes Osseetia — Vaba Pilk paar arvamusartiklit, mis rääkisid iseseisva Osseetia riigi loomisest. Esimesena sellest kirjutanud politoloog Vissarion Asejev sunniti kiiresti vaikima, aga teda toetanud ajakirjanik Valeri Dzutsev oli sunnitud üldse Venemaalt lahkuma ning elab nüüd USA-s.
Venemaa annab Gruusia sõjas kannatada saanud Lõuna-Osseetia taastamiseks kohe kümme miljardit rubla (4,3 miljardit krooni). Tegemist on ainult föderaaleelarvest tuleva rahaga, mitu miljardit abirubla tuleb lisaks Vene oblastite ja vabariikide eelarvetest.
Päevalehele kinnitasid mitu allikat Põhja-Osseetia valitsusest Vladikavkazis, et Tshinvali ümbruses maha põletatud grusiinlaste külade asemele ehitatakse uus mikrorajoon. Konkreetselt käis jutt hävitatud Tamarašeni küla asemele uue elamurajooni ehitamisest, mida rahastab Moskva linnapea Juri Lužkov oma erifondist. Tshinvalis nimetati juba endine Thbilisi tänav ümber Juri Luškovi tänavaks.
Hiljem on Vene valitsus föderaaleelarvest lubanud Lõuna-Osseetiale veel 15 miljardit rubla. Kokku tuleb Venemaalt selle pisikese, 60 000–70 000 elanikuga ja Eestist 11 korda väiksema vabariigi toetuseks üle 30 miljardi rubla (üle 13 miljardi krooni).
Peale abiraha loodab Lõuna-Osseetia Venemaa suurtele investeeringutele. Nüüd, sügisel avab Gazprom uue gaasijuhtme, mis kulgeb Venemaalt Tshinvalisse.
