Räpased trikid Norma rahaga
Norma on praeguse majanduslanguse ajal ebatavaline ettevõte. Kui ülejäänud firmadel napib raha ja pangad ei taha laenu anda, siis Norma supleb sularahas. Norma pole aga seda vaba raha kulutanud oma äritegevuse laiendamiseks, vaid on andnud üha suuremaid summasid “hoiustena” põhiomanik Autolivi käsutusse.
Autoliv on Rootsi kompanii, mis juhib maailmaturgu turvavööde ja muude ohutusseadmete tootmise alal.
Sisuliselt kasutavad rootslased Normat viimased kolm-neli aastat oma taskupangana, kust saab vajadusel mugavalt ja odavalt laenu võtta.
Selline olukord on täiesti vastuvõtmatu Norma väikeaktsionäridele, kes peavad vesise suuga pealt vaatama, kuidas rootslased meepoti kallal käivad. Väikeaktsionäridele Norma odavat laenu ei anna.
Kas hoius või jõuga võetud omanikutulu?
Norma väikeaktsionäride eestvedaja Antti Partanen Danske Capitalist teatas Ekspressile, et kaalub koos oma liitlastega Norma aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja erikontrolli teostamise nõudmist. Väikeomanikke huvitab väga, millistel tingimustel annab Norma raha suuraktsionär Autolivile ja milleks rootslased seda kasutavad.
Suuromanikule laenu andmine ei ole iseenesest keelatud. Autoliv on seda võimalust kasutanud väga hoogsalt. Neli aastat tagasi oli Norma hoiuste jääk Autolivi finantsturgude divisjonis 213 miljonit krooni, kolm aastat tagasi 280 miljonit, kaks aastat tagasi 388 miljonit ja käimasoleva aasta alguseks koguni 462 miljonit.
Laias laastus pole seega tegemist lühiajalise, vaid pikaajalise laenuga.
Kuid see on tühine “eksitus” vandenõuteooria kõrval, mis levib Norma väikeaktsionäride seas. Tolles loos tõlgendatakse neid hoiuseid (või laene) hoopis ekstradividendina, mille rootslased tugevama õigusega Normast kõigi silme all avalikult välja võtsid ja mida teistele aktsionäridele ei jagatud. Loomulikult ei makstud selliste “dividendide” pealt Eesti tulumaksu, sest formaalselt on tegemist mitte omanikutulu, vaid “hoiustega”.
