Inimese kohta, kelle töö on äsja saanud hävitava kriitika osaliseks, näeb Johann Urb välja silmapaistvalt enesekindel. Võib-olla tuleb see sellest, et elu Californias on õpetanud teda uskuma tulevikust parimat (“Inimesed, kes elavad päikese all, on rõõmsad ja kõik on võimalik”). Või tuleb see sellest, et intervjuu toimumise ajal on LAs eriti kuum ja päikeseline ilm.

“Pahatahtlik, vulgaarne, idiootne, igav, hooletu, poole persega,” kirjutas — ei, pigem karjus — liberaalse ajalehe The Village Voice arvustaja, andes hinnangut tänavu kevadel väljatulnud filmile “The Hottie and The Nottie”, mis jutustab kaunitari (Paris Hilton) ja koletise (Christine Lakin) igikestvast sõprusest, sellal kui New York Times nimetab teost vaoshoitult lihtsalt “maitsetuks rongiõnnetuseks”.

Internet Movie Database’i kasutajad valisid Johann Urbi kaasabil (ta mängib tähtsuselt neljandat rolli, Šveitsi päritolu hambaarsti-modelli-südamemurdjat) tehtud “The Hottie and The Nottie” kõige halvemaks filmiks ning Guardiani kriitiku meelest oli USA kinodes vaid 27 000 dollarilise kassa teinud linateos “odav ja ilge nagu parfüüm või teksad, millega ta (Hilton — EE) kaubitseb”.

“Kuule, sitalt läks,” tunnistab Urb ka ise kassaedu kohta, täpsustades siis, et halvima filmi tiitli osas on “keegi teine juba ära pannud”.

Ja ikkagi suudab ta selle teema lõpetada reipalt: “Aga filmi tehes sai palju nalja ja minu jaoks on tähtis see, et filmimise aeg oleks ilus ja kihvt!” Joomised jäid noorusaega

Johann Urbi (ema Maris Urb, isa ¬Tarmo Urb) kodu asub Marina Del Rays, Los Angelesi lähedases rannarajoonis, kus “õhk pole mürgine ja vesi on kohe kõrval”. Ta on olnud ligi aasta paaris modelli ja näitleja Erin Axtelliga (25) ning “joomised ja lõbutsemised” olevat jäänud “noorusaega”, “nii et nüüd, kus ma olen vana ja inetu (ta on 31 — EE), saan ma nautida tervislikumat elu ja abikaasat”.

Milline oli näiteks su eilne päev, küsin, ja Johann vastab hooletult: “Ärkasin üles, naine läks naistearsti juurde, läksin jooksma, jooksin tund aega, käisin duši all, õppisin natuke aega — mul on üks audition — see on see, kui lähed proovima osa saada mingis filmis. Siis olid mu naise kaks õde meil külas ja siis… mis ma siis veel tegin? Mängisin koertega ja näppisin nokut ja oligi kõik.”

Mida enam näib Urbi igapäevaelu täitvat positiivne mõtlemine, ökotoit ja kokkusulamine loodusega, seda enam tahab ta mängida negatiivseid kangelasi ehk “sitapäid”.

“Kuule, ma mängisin sitapead, üht paha meest kahe sõnaga,” ütleb ta näiteks “Hired Guni” kohta ning väljendab lootust saada selliseid rolle “veel rohkem — varem mulle ei meeldinud nad, kuid nüüd on täpselt vastupidi”.