Iga päev pannakse Eestis toime kümneid kuritegusid. Nädalas registreeritakse keskmiselt tuhande kuriteo ringis. Märksa harvemini kuuleb avalikkus rõõmustavat uudist, et kuriteos kahtlustatav on vahistatud. Veel vähem on teada sellest, mis saab vahistatud kahtlusalusest edasi.

Üks võimalik variant on kautsjoni vastu vabastamine kuni kohtuotsuseni. Eestis on kautsjoni kohaldamine võrdlemisi haruldane, seevastu näiteks Ameerika Ühendriikides on vahistatu vabastamine kautsjoni vastu igapäevane nähtus.

Kautsjoni vastu on vabadusse pääsenud sprinter Marion Jones, korvpallur Scottie Pippen, räppar Busta Rhymes ja paljud teised kuulsused, kes kuritegudelt tabatud.

Kui kuriteos kahtlustatav soovib vahi alt vabaneda, et jätkata tööl käimist ja normaalset pereelu ning tegeleda tõhusamalt enda kaitsmisega, peab ta maksma riigile kautsjoni ehk suure summa raha. Summa kantakse kautsjoni küsimust arutava kohtu deposiitarvele ja kui raha on laekunud ning prokurör ei ole vabastamisotsust vaidlustanud, pääsebki kahtlusalune vabadusse.

Kautsjon toimib tagatisena, et vabanenu istungipäeval kohtusse ilmub ja uutest pahandustest (kuritegude toimepanemisest) eemale hoidub. Kui ta kohtupidamist põhjuseta puudumisega ei takista ning uusi kuritegusid toime ei pane, tagastatakse kautsjon pärast kohtuotsuse tegemist. Kannatanutele (maksukuritegude puhul — riigile) kahju hüvitamist kautsjonisumma arvelt kehtiv seadus ette ei näe. Seda vaatamata sellele, et just kannatanu huve peetakse kriminaalmenetluse ja karistusõiguse prioriteediks number üks. Põhjus peitub selles, et sageli maksavad vahistatu eest kautsjoni n-ö kõrvalised isikud — advokaat, ema-isa, tuttav või hoopis allilma ühiskassa.

Tihti võetakse summa kokku saamiseks laenu. Õigusteadlased on seni olnud seisukohal, et kahtlustatava tuttav või sugulane on küll teretulnud oma rahaga vastutama, et kahtlustatav kohtust kõrvale ei hoiaks, ent kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine kautsjonisumma arvelt polevat raha omaniku suhtes õiglane.

Vähemalt Harju maakohtu esimees Helve Särgava arvab, et kui kautsjoni praegust regulatsiooni millegi poolest paremaks muuta, siis just kannatanutele kahju hüvitamise lihtsustamise suunas.

Ajalugu mäletab, et mõne eriti rafineeritud tegelase vahi alt vabastamine kautsjoni vastu on tekitanud pingeid kohtu ja uurimisorganite vahel. Näiteks kuus aastat tagasi, kui Tartu maakohus vabastas 190 miljoni krooni suuruse kahju tekitamises süüdistatud ekspankur Andres Bergmanni ühe miljoni kroonise kautsjoni vastu, ei hoidnud prokuratuur vabastamisotsust kritiseerides värve kokku. Prokurörid olid mures, et Bergmann võib Eestist jäädavalt kaduda või hakata võimalikke süütõendeid hävitama. Aeg näitas, et prokuröridel oli vähemalt osaliselt õigus. Vabanenud Bergmann ei ilmunud mitmele kohtuistungile, ükskord näiteks teatas puudumise põhjenduseks, et viibib Saksamaal, kus oli sattunud õnnetusse. Et tal aga polnud kohtu luba Eestist lahkumiseks, loeti seda kautsjoni tingimuste rikkumiseks ja mees võeti uuesti vahi alla.

Loe Ekspressist, millised on rekordilised kautsjonisummad Eestis