“Toetame kindlalt laienemisprotsessi ja laienemise tegevuskava, mida mõned algul ebarealistlikuks nimetasid. Ajakava täpsustamisele leidub arvukalt toetajaid,” ütles EL-i eesistuja Rootsi välisminister Anna Lindh.

Rootsi oli algul lootnud oma kuuekuise eesistuja-aja kroonida kindla liitumisatähtaja andmisega juhtivatele liikmekandidaatidele, kuid see eesmärk sattus kahtluse alla juba enne Iiri referendumit.

Lindhi sõnul toetab liitumise ajakava kindlaksmääramist enamus praegustest liikmesmaadest, kuid mitte kõik.

Kuigi Saksamaa oli endiselt esimese laienemisvooru tähtaegade kindlaksmääramise vastu, kinnitas Saksa kantsler Gerhard Schröder, et Göteborgi tippkohtumise sõnum saab olema selge ja positiivne.

“Tähtis on Göteborgi märguanne, et laienemisprotsessi jätkatakse aktiivselt, et Nice’i lepingut ei hakata uuesti arutama ja laienemisprotsess on pöördumatu,” ütles ta reporteritele.

Poola ja Ungari õhutasid tippkohtumise osalisi kindlalt teatama, et liitumisläbirääkimised juhtivate kandidaatidega lõpetatakse 2002. aastal, mis võimaldab neil liikmeks astuda 2004. aastaks.

“Ootame selle seisukoha kinnitamist, et kõige paremini ettevalmistatud riigid võivad 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osaleda,” ütles Ungari peaminister Viktor Orban Reutersile.

Kaheteistkümne kandidaatriigi liidrid kohtuvad EL-i juhtidega tippkohtumise viimasel päeval laupäeval.