Võimult lahkujad ei paista eriti kurvad olevat: eks käi see ju ameti juurde, et pärast valimisi tuleb nii mõnelgi oma seitse asja pakkida ja järgmistele jahimaadele siirduda. Lahkuvad ministrid suruvad mahajääjatel kätt, tänavad kõiki viljaka koostöö eest ja kiidavad suure suuga nii iseenda tehtut kui ka vastaste kriitilist meelt.

Nende hulgas, kes seekord võimu juurde ei pääse, leidub küll ka kõveramaid nägusid, aga kes praegu neid ikka tähele paneb. Pealegi on kõrvalejääjatel lootus, et sündinud võimuliit ei püsi kaua ning siis on jällegi pall nende käes. Opositsioonis on hea haavu lakkuda, mainet parandada, võimulolijaid kritiseerida ja sellega toredasti silma paista.

Kolm võimuerakonda ei varja rahulolu ning näivad jagavat põhimõtet „raske õppusel, kerge lahingus” — kuigi koalitsiooniläbirääkimised läksid raskelt ja isikutevahelised pinged kujunesid teravaks, loodetakse, et erimeelsused on ületatud ning kinnitatud koalitsioonilepe lubab edukalt valitseda koguni neli aastat. Delfi loodab omalt poolt, et vastuolud ei jää tulena tuha all hõõguma ning et võimu juurde pääsenutel on päikeseliselt naeratada põhjust ka siis, kui peomeeleolu lahtub ja koalitsioonilepet täitma tuleb hakata.

Ministriks pääsenute hulgas on nii kogenud poliitikuid kui ka päris algajaid, esimesed siiski suures enamuses. Sestap on alust uskuda, et too vanasõna, mis osa vasikate aia taha minemist ennustab, sündinud võimuliitu ei ohusta. Ent karjalaskepäev tuleb 1. aprillil nii suuremate kui vähemate vasikate jaoks. Minge õue teiegi, head Delfi lugejad, võtke lapsed ja lemmikloomad kaasa.