Pealtnägijate teatel, kes viibisid Fidzhi saarel, nägid nad horisondi kohal kümmet leegitsevat tükki maale langemas. Spetsialisteide arvates võis tegu olla 25 tonni Miri jäänustega.

Viimased 20 minutit, mil Mir ja sellega põkatud transpordilaev Progress põledes Maale langesid möödusid plaanipäraselt.

Konstruktsioon lagunes tükkideks hõredalt asustatud Lõuna Atlandi kohal.

Miri rusud kukkusid planeeritud koha lähedale, milleks oli Vaikse ookeani Austraalia ja Lõuna-Ameerika vaheline ala, mille keskpunkti kooridnaatideks on 44,2 kraadi lõunalaiust ja 150,4 kraadi läänepikkust.

Esialgseil andmeil mingeid purustusi Miri maale langemine ei põhjustanud.

Pole radarilt näha

Orbitaaljaam Mir kadus kõikide maailma radarite ekraanidelt 40 minutit enne tema uppumist, teatas Vene kosmoselendude juhtimiskeskuse juht Vladimir Lobatšov. Lobatšov rääkis eile, et pärast seda, kui 158 km kõrgusele jõudnud orbitaaljaama mootorid käivituvad, ei saa Miri liikumist 40 minutit jälgida, kuna ta kaob meie radarite vaateulatusest. Sel hetkel ei näe teda ka Houstonis ega Euroopa Kosmoseagentuuri radarid, teatas ta.

“Ameeriklastel on küll Fidži saarel radar, kuid selle nägemistsoon on vaid 2 kraadi. Sellega saab jälgida objekte, mis liiguvad peaaegu horisondijoont mööda,” selgitas lennujuhtimiskeskuse juht.

Kui Miril on mootor käivitunud, annab lennujuhtimiskeskus välja viimase prognoosi punkti kohta, kuhu atmosfääris lõpemata jäävad tükid võivad kukkuda. Lobatšovi sõnul antakse selle punkti koordinaadid teada kõikidele riikidele nende Venemaal asuvate saadikute kaudu.

Lennujuhtimiskeskusse tulild eile õhtul kokku 63 riigi esindajad, kes tahtsidd orbitaalkompleksi kukkumist jälgida, ning olla valmis koordinaatide muutumise korral teavitama sellest koheselt oma riikide juhte.

Tšiili on solvunud

Tšiili lükkas kolmapäeval tagasi küllakutse Vene kosmosekeskusse, mis juhib reedel kosmosejaam Miri laskumist Maa atmosfääri ja kukkumist Vaiksesse ookeani. Tšiili teatas, et jätkab vastuseisu ookeani kasutamisele kosmoseprahi prügilana ning taotleb, et ÜRO kehtestaks reeglid rahvusvaheliste vete sellise kasutamise kohta.

Miri tükke ei tasu otsida

Spetsialisteide sõnul ei õnnestu suveniiriküttidel ega välisluureagentuuridel orbitaaljaama põlemata jäänud tükke üles korjata. Vene okeanoloogia instituudi laboratooriumi juhataja Vadim Pelevin selgitas neljapäeval, et Mir kukub alale suurusega 6000 korda 200 km, kus pole selliseid saari, kuhu Miri fragmendid võiksid kukkuda, vee sügavus on aga 3-5 km.

“Maailmas on olemas vaid üks batüskaaf, mis suudaks nii sügavale minna, see on seesama Vene teaduslaeval Akademik Keldõš asuv Mir, mille abil uuriti uppunud allveelaevu Kursk ja Komsomolets ning filmiti Titanicut,” rääkis teadlane.

Kalalaevad mängivad Miriga vene ruletti

Vaikse ookeani lõunaosas, kuhu Vene orbitaaljaama Mir rusud reedel kukkusid, viibis vähemalt 20 kalalaeva, teatas BBC. Laevadele anti hoiatus. 6000 km pikkusest ja 200 km laiusest alast sõitis läbi ka väike arv kaubalaevu.

Mirist jääb atmosfääri sisenedes järgi umbes 1.500 erineva suurusega tükki, millest mõni võib olla auto suurune, arvasid spetsialistid.

Ka viis kriitilisel ajal piirkonda läbivat rahvusvahelist lendu jäeti ära.

137-tonnine Mir peaks atmosfääri sisenedes suuremalt jaolt ära põlema, kuid teadlaste hinnangul kukub Vaiksesse ookeani siiski umbes 20 tonni kosmoserämpsu.

Miri kukkumispiirkond “Navarea XIV” on Uus-Meremaa monitooringutsoon, aga ühtlasi on see oluline tuunikalapüügi piirkond, mida eriti armastavad Ameerika Samoa kalurid.

Miri kukkumiseks olid valmis ka fotograafid, kes lootsid mõnegi dramaatilise pildi teha. Ja iga Miri tükk on kindlasti kaugelt enam väärt kui kalad — tükk Skylabi müüdi näiteks USA-s maha 30.000 dollari eest.

Miri fännid peavad leinaseisakut

Venemaal kosmoseuuringute toetamiseks asutatud heategevusfond Mir Maailmale korraldas reedel orbitaaljaama Mir ookeani uputamise puhul minutilise leinaseisaku. Fond soovitas venemaalastel Miri mälestada langetatud päi seismise ja vaikimisega reedel kell 10.00 Moskva aja järgi.

Leinaseisaku eestvedajate sooviks oli, et punkt kell 10 vakataksid kõik raadiojaamad ja telekanalid, autojuhid aga annaksid signaalitades orbitaaljaamale viimset au.

Piibel, koraan ja Gagarini pilt hävivad koos Miriga

Vananenud orbitaaljaama põlemisel muutus tuhaks ka 11 tonni teaduslikku aparatuuri, raamatukogu, mille 100 köite hulgas on ka piibel ja koraan ning foto esimesest inimesest kosmoses — Juri Gagarinist.

Atmosfääri sisenedes tõuseb temperatuur Miril 1.500 kraadini, mis peaks olema piisav, et hävitada orbitaaljaamas elavad agressiivsed mikroorganismid, milles mõned on pärit Nõukogude kosmosejaamast Saljut-7.

Ükski mutantseentest ei ole kahju teinud aastate jooksul orbitaaljaama pardal viibinud inimestele, kuid Maale jõudes võivad neist tekkida ohtlikud mutatsioonid. Eksperdid on aga veendunud, et ükski mikroorganism ei ela atmosfääri sisenemist üle.

12 aasta, kuue kuu ja üheksa päeva jooksul, mil Mir oli mehitatud, tiirles ta 86.220 korda ümber Maa. Miril elas ühtekokku 106 kosmonauti ja astronauti.

Valeri Poljakov, kes veetis Miril 437 päeva järjest, demonstreeris, et teoreetiliselt on mehitatud lend Marsile võimalik. Kõige kauem Miril viibinud naine on USA astronaut Shannon Lucid — 188 päeva.