Ubuntu 6.06 nippe
Ubuntu 6.06 jaoks on avaldatud rida alustamisjuhendeid [1]. Päris algajale need siiski mõeldud ei ole, kuna eeldavad terminaliakna käskude kasutamist ja programmide otstarbe tundmist. Palju asju saab teha ka graafilise kasutajaliidese abil, kuid päris terminaliakna käske kasutamata siiski hakkama ei saa. Lisaprogrammide tõmbamiseks tuleb konfigureerida varamud (repositooriumid) universe ja multiverse (vt 1, Kuidas lisada täiendavaid repositooriume). Pärast seda võite sama juhendit järgides terminaliakna käsuga sudo apt-get install programminimi installida teie jaoks vajalikke lisaprogramme. Neid on oma kümmekond. Kopeerige juhendist vajalikud käsud terminaliaknasse, nii väldite tippimisvigu. Kui küsitakse parooli, tippige oma parool, mis Ubuntus on ühtlasi ka administraatori parooliks.
Saab ka lihtsamini. Programmide lisamiseks on koostatud mitmeid abivahendeid nt Automatix. Easy Ubuntu, BUMPS. Nende kohta saab infot Ubuntu samanimelistest foorumitest, kust leiate ka tõmbamislingid. Vaatame, kuidas kasutada Automatixit, mida olen ise proovinud. Automatix on skriptide kogumik, mis võimaldab graafilise kasutajaliidese akna kontrollkaste märgistades määrata, mida installida. Automatix uuendab ise varamute loetelu /etc/apt/sources.list, mistõttu sellega pole vaja ise vaeva näha. Vanast loetelust säilitatakse koopia. Automatixi kasutamiseks võib selle Internetist tõmmata ja installida käsuga sudo dpkg -i pakinimi. Automatix lisatakse Rakenduste menüü alammenüüsse Süsteemi tööriistad. Sealt saab selle käivitada. Avanevad mitmed teadeteaknad, seejärel aken kust saab valida mida installida. Esimese hooga ei maksa kõiki kontrollkaste märgistada. Mina märgistasin järgnevad: AUD-DVD codecs, Boot-up Manager, Firefox 1.5.3 plugins, GFTP, Media Players, Multimedia codecs, Rhythmbox, Thunderbird 1.5. Kui arvutil on Nvidia videokaart, siis märgistage ka NVIDIA Cards. Kui te arvutimänge ei mängi ja 3D programme ei kasuta, siis piisab ka vaikimisi paigaldatud VESA draiverist.
Automatix teeb automaatselt kogu töö. Nüüd peaks veebisirvija Firefox flashiga hakkama saama, Rhythmbox võimaldama ogg- ja mp3-faile mängida, Totem-Xine ja VLC mängima DivX-faile ja krüpteeritud DVD-filme. Meiliklient Thunderbird saab rämpsposti filtreerimisega lihtsamini hakkama kui vaikimisi kasutatav Evolution. gFTP võimaldab ftp-serveritest faile alla- ja üles laadida. Boot-up Manager võimaldab välja lülitada mittevajalikke teenuseid, nt pole lauaarvuti korral vaja sülearvutitele mõeldud teenuseid. See kiirendab Ubuntu käivitamist. Kui soovite helifaile CD-plaadilt mp3-vormingusse rippida, tuleb Sound Juicer vastavalt konfigureerida [2]
Soovitan Firefoxi töö kiirendamiseks selle menüü Tools korraldusega Extensions siirduda saidile, kust saab installida laiendusi ning paigaldada Fasterfox ja Adblock Plus. Esimene kiirendab Firefoxi tööd, teine võimaldab efektiivselt võidelda tüütava reklaamiga. AMD protsessoriga arvutite omanikud võivad Firefoxi asemel paigaldada Swiftfoxi, mis peaks töötama kiiremini. Vahe pole aga suur ja minul rikkus see Firefoxi menüüd, mistõttu Firefoxi ei saanud enam kasutada.
OpenOffice.org
Kaasas olev speller on vigase pakendamise tõttu praktiliselt kasutamiskõlbmatu. Tõmmake vabavaralise eesti spelleri saidist sõnastikufailid et_EE.dic ja et_EE.aff ning kopeerige need administraatori õigustes kataloogi /usr/lib/openoffice/share/dict/ooo. Seal juba oleva vigase et_EE.dic faili võite lasta ülekirjutada. Failis dictionary.list on vajalik rida juba olemas, seda faili pole vaja muuta. Sellega on spelleri probleem lahendatud. Kahjuks pole spelleri kvaliteet, hoolimata lubadustest, möödunud aastaga paranenud.
Kui koostate sageli HTML-dokumente ja soovite käivitada Writeri/Web’i, siis võite luua paneelile kiirkäivitaja, mille käivituskäsk on ooffice -web%U. Paneelile soovitan paigutada ka OO.o kiirkäivitusikooni, märgistades OO.o menüü Tööriistad, korraldusega Sätted avaneva akna lehel Mälu kontrollkasti OpenOffice.org-i kiirkäivitaja.
Töölaua kohaldamine
Nüüd tuleks kodukataloogi luua vajalikud alamkataloogid, paigaldada nende nimed menüüsse Asukohad, muuta Alacarte menüüredaktori abil menüüsid, paigaldada paneelile vajalikud apletid, määrata kiirkäivitusklahvid ja soovi korral vahetada taustapilt. Ühesõnaga muuta töölaud käepäraseks. Sellest aga järgmine kord.
Kui ülaltoodu tundus keerukas, siis tuletan meelde, et kõik kirjeldatud operatsioonid (draiverite, kodekite ja lisaprogrammide installimine, Firefoxi pluginad jm) on vajalikud ka Windowsi korral ja nõuavad veelgi rohkem aega. Linuxi korral paigaldatakse kõigi programmide uuendused automaatselt. Windowsi korral tuleb rakenduste uuendusi eraldi kontrollida ja installida, ning võidelda viirustega, mis Linuxiga arvuteid praktiliselt ei ohusta.
