As Turu-uuringute poolt läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt on teede- ja sideminister Toivo Jürgenson kõige ebapopulaarsem minister valitsuskabinetis. Sellele tugines muuses ka umbusalduse algatanud Riigikogu opositsioon. Kuigi sedakorda oli umbusalduse ajendiks AS Eesti Radutee erastamisprotsess, tundub siiski, et nii avalikkuse kui ka Riigikogukogu opositsiooni meeled oli kuumaks kütnud eelkõige Edelaraudteega seonduv.

Kuigi Edelaraudtee temaatika oli peamiseks ajendiks eelmisele umbusalduskatsele 16. jaanuaril, mil teede ja sidmeinister pidi aru andma reisirongiliikluse teemadel, siis tänaseks on asjad edasi arenenud ja rongirahva meeled on veelgi kuumemaks küdenud. Bussisõit, nagu osutub, ei ole Eestis populaarne.

Teisalt tuleb osutada, et Eesti Raudtee erastamine reisirongiliikulust ei puuduta, ja selle protsessi sidumine rahva arvamusega on mõnevõrra demagoogiline.

Küll aga võib nõustuda sellega, et Eesti Raudtee erastamisprotsess ei ole kulgenud just kõige hiilgavamalt.Tehtud on mitmeid vigu, ja paraku ka niisuguseid, mis kipuvad avalikkuses suuremaks võimenduma, kui asi väärt. Eelkõige on need vead seotud suurpetturi Antonio Angotti ja rahamehe Giovanni Sposatoga. Kuigi mõlemad mehed on suutnud määrida kogu erastamisprotsessi mainet, on nad sellest hoolimata üpris tähtsusetud mutrikesed.

Mingil moel meenutab Sposato mulle kass Basiliot, kes nõustas koos rebasega Buratinot matma oma kallid taalrid lollidemaa mulda, et neist idaneks rahapuu. Eesti riigi ja Burationo vahel on vahet siiski nii palju, et Buratino võttis lolli nõu kuulda, kuid Eesti riik ega seda esindav erastamiagentuur õnneks Eesti Raudteed Rail Estoniale ega Sposatole ei müünud. Ja seda vaatamata hirmkalliks osutunud nõustajafirma soovitustele.

Tegelikult näeb ju ka erastmisprotsessi loogika ette, et esimese pakkuja ebaõnnestumisel jätkab teine, antud puhul siis Baltic Rail Services. Paraku on erastmisprotsess koos Rail Estonia äpardumisega tervikuna diskrediteeritud, mis annab opositsioonile hea võimaluse kogu protsess prügikasti visata, olgugi et teiseks jäänud Baltic Rail Services on nõus lepingut sõlmima ja läbematult ootab.

Teisalt on BRS’i pakutud ostuhind siiski 700 miljoni krooni võrra väiksem kui Rail Estonia 1,7 miljardit, ja ka BRS’i tuumiksinvestorid pole nii suurekaliibrilised kui Rail Estonia poolt välja käidud Canadian Pacific Railway. Kuigi taganjärele võib väita, et Rail Estonia bluffis, ajas ta paraku lati nii kõrgele, et madalama pakkumisega ei maksaks poliitikuid enam üleüldse ärritama tullagi.

Selle mõõdupuuga mõõtes on Eesti Raudtee erastamine tõpoolest ebaõnnestunud, nagu kinnitab ka Riigikogu opositsioon. Ent tegijal juhtub, nagu öeldakse. Riigikogu koalitsioon leidis siiski, et protsess ei ole sedavõrd äpardunud, et teede-ja sideminister peaks tagasi astuma. Väike ohumärk tänases hääletuses siiski oli: kui eelmisel umbusaldushääletusel toetas Jürgensoni 53 Riigikogu liiget, siis sedakorda oli toetajate arv väheneud 48-le.