Rehvivalik sõltub peamiselt juhi oskustest

Rehvitehnoloogia on arenenud nii palju, et naast- ja lamellrehvid on võimekuse ja omaduste poolest teineteisele lähemale jõudnud. Eri tootjate rehvide vahel on mäekõrgused erinevused, mis praktikas tähendab seda, et tippklassi lamellrehv võib olla paremgi “säästuklassi” naastrehvist. Nagu allpool lugeda saab, siis eriti kasutatuna.

Siiski on (uute) lamell- ja naastrehvide omadustes nii palju erinevust, et tihedalt kinnisõidetud lumel, jääl ja ka sügavas lörtsis sõites on naastrehv lamellist kindlam valik juhile, kellel sõidukogemust veel vähe või kes ei ole oma autotalitsemise oskustes nii kindel.

Kumbki rehvitüüp ei ole teisest turvalisem ega kindlam, kui juhi sõidustiil ja sõiduvõtted ei ole talvistele oludele kohandatud. Ka kõige parem naastrehv ei kompenseeri sõiduvigu ega aita võidelda füüsikaseaduste vastu, kui teeoludele sobimatu kiirusevaliku tõttu olukord kriitiliseks muutub.

Rehvitüübist olulisemgi on rehvi kvaliteet, õige rehvirõhk ning rehvimustri sügavus, aga ka rehvide vanus, sest ajaga kaotab rehv oma elastsuse, mis on nii naast- kui lamellrehvi haardevõime alustala.

Eelista lamellrehvi, kui sõidad peamiselt linnas

Peamiselt linnatingimustes liigeldes, kus teed on soolamärjad ning kiirused väikesed, on vaiksed ja paremat sõidumugavust pakkuvad lamellrehvid parem valik. Sõidumugavus kompenseerib asjaolu, et eriti muutlike ilmaolude korral, kus lumi sulab ja külmub uuesti, tuleb lamellrehvidega ettevaatlikumalt liigelda. Sõidustiili teeoludele kohandades sobib lamellrehv tegelikult igasugustesse tavalistesse Eesti talvistesse oludesse.

Kuigi ilma naastudeta rehvid on kehvema haardumisega jäistes oludes, annab lamellrehv samas juhile teeoludest parema ülevaate. Teisisõnu - lamellrehv hakkab juhti libedusest ja pidamise piiri lähenemisest hoiatama palju varem, mis omakorda annab võimaluse sõidustiili korrigeerida.

Lamellrehvi pidamine on halb siledal jääl ja tugevalt kinni sõidetud lumel, kus naastrehvil tekitavad pidamise tee pinda tungivad naastud. Kuniks naastud ümaraks kulunud ei ole. Kui sõidud viivad aegajalt kõrvalistele teedele või lausa jääle, ei peaks see siiski olema veel põhjuseks lamellrehvid valikust kõrvale jätta, sest päriselt halbasid teeolusid esineb meil siin siiski pigem harva.

Siin ei maksa “päriselt halbadeks teeoludeks” lugeda suuremat lumesadu ja kehva nähtavust. Need on loomulikult halvad teeolud, aga mitte selles kontekstis, et naastrehvil oluline eelis oleks. Naastrehvil on oluline eelis ainult jääl, aga nagu öeldud - rehvide tehnoloogia on arenenud nii palju, et kuigi naastrehv on jäistes tingimustes parem, ei ole tema edu lamellrehvide ees mäekõrgune.

Plusse ja miinuseid

Lamellrehvid võib autole alla panna varem - juba enne hooaja algust ning nende tagasivahetamisega suverehvide vastu võib oodata kauem. See tähendab ühest küljest seda, et lamellrehvide kasutaja saab vältida rehvivahetuste tippaega, vahetades rehve enne selle algust või pärast selle lõppu. Aja ja närvide sääst!

Samas pakub aegsasti autole alla pandud lamellrehv lisakindlust kui naastrehve veel kasutada ei tohi, aga libedaid teeolusid võib juba esineda.

Naastrehvidega autod pakuvad küll jäistes oludes paremat pidamist, aga need kulutavad usinalt teekatet ning kõik lahti krõbistatud materjal lendleb kuiva ilmaga õhus ja muudab märja ilmaga olud poriseks. See tolm on aga kahjulik inimeste hingamisteedele.

Samas ei ole naastudest kasu kuival teekattel või lumisel teel - kuiva tee sisse naast ei tungi ja lumes pole naastul millestki kinni haarata, sest siis tekitab rehvile pidamise rehvimuster ning pidamist mõjutab ka rehvisegu pehmus. Seega, rehvivalikul peabki ennekõike mõtlema sellele, kus liigeldakse peamiselt. Linnas, soolamärjal teel ja kuival maanteel oleks igati mõistlik eelistada lamellrehve.

Väiksem sõidumüra ja selle võrra meeldivam sõidukogemus on lamellrehvide suurim pluss. Suurim miinus on see, et lamellrehvid ei ole väga head muutliku ilma korral, kui sulamine ja külmumine tekitab jääd.

Rehvide kulumine lööb kaardid segamini

Lamellrehvil on siiski üks oluline eelis naastrehvi ees – lamellrehvid säilitavad kuludes haardevõime kauem kui naastrehvid. Kas see on olulisim eelis, jääb siinkohal igaühe enda otsustada. Kulunud rehve on korduvalt testinud rootslased ja soomlased. Jõutud on sarnastele järeldustele - kulunud naastrehv on jääl kehvem kui kulunud lamellrehv.

Keskmine inimene sõidab just pigem kulunud rehviga - iga aasta uusi rehve ostavad vähesed. Kaks-kolm-neli aastat kasutatud talverehvid on reaalsus, sest “mustrit on veel küll.” Kui numbrites rääkida, siis uuena on naastrehvid jääl pidurdades keskmiselt umbes kümnendiku võrra paremad kui lamellrehvid. Aga kuludes kaotas naastrehv oma edu jääl kiiremini kui lamellrehv - nii näitasid testid.

Naastrehv kaotas kasutatuna ca 20% oma jääl pidurdamise võimest, samal ajal kaotas kasutatud lamellrehv ainult umbes 7%, mistõttu oli naastrehvil uuena olnud “edumaa” lamelli ees kahanes kuludes olematuks. Tegelikult osutus kasutatud lamellrehv jääl pidurdades isegi paremaks kui kasutatud naastrehv.

Samu tähelepanekuid tehti ka jäisel testrajal, kus leiti, et kasutatud lamellrehv toimis suures plaanis sama hästi kui uuena, aga uue ja kasutatud naastrehvi erinevused olid nagu öö ja päev. Uue naastrehvi turvaline ja loogiline käitumine ja kiire ringiaeg asendus libisemisalti ja raskesti kontrollitava käitumisega.

Sarnased tulemused saavutati ka ajakirja Tekniikan Maailma talverehvitestis aastaid tagasi, kui uute talverehvide testi kaasati ka mõned kasutatud isendid. Seega on rehvide kulumisaste väga kriitiline komponent nende haardumise hindamisel!

Millised rehvid siis lõpuks ikkagi hankida?

Keegi ei vaidle, et kõige turvalisem valik karmideks talvisteks oludeks on tippklassi uus naastrehv. Ent Eestis elades tuleb tõeliselt raskeid talveolusid ette väga harva. Lamellrehvil on olulised eelised sõidumugavuses, need on vaiksed ning ei kuluta teekatet nii palju kui naastrehvid.

Linnatingimustes, soolamärgadel või sootuks kuivadel teedel naastrehvidega sõitmine on aga teistpidi raiskamine - kas on ikka mõistlik hankida naastrehvid ja nendega teekatet kulutada lihtsalt sel põhjusel, et mõnel korral talve jooksul oleks neid päriselt ka vaja?

Ka mõjub naastrehvidega sõitmine laastavalt meie kõigi tervisele: nanoosakesed, mis paiskuvad õhku naelte alt, tungivad hingamisteedesse ja võivad tekitada raskeid haigusi, sh vähki. Sellest räägivad pikemalt teadlased meie järgmises loos.

Eesti oludes on kõige mõistlikum eelistada lamellrehve ning jäistes ja lumistes oludes liigelda ettevaatlikumalt. Nii lihtne see valik ongi.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.