Valimislubaduste rahalise mõju hindamine ei ole Kaarna sõnul kerge töö. Lubadusi, mis tuli läbi töötada, oli üle 3000 ja nende hindamine tähendas muu hulgas ka avalike infoallikate, nagu ajaleheartiklite või esitatud eelnõude uurimist. Kui ka sel teel polnud võimalik lubadustest üheselt aru saada, siis küsiti veel täpsustusi ka erakondadelt endilt. Ent ka siis polnud sageli võimalik lubaduste rahalist mõju hinnata.

Kõige kulukamad lubadused puudutasid Kaarna sõnul näiteks erakorralist pensionitõusu, mida lubas kuus erakonda, samuti õpetajate palgatõusu või ka hoolduskoormuse vähendamist. Kuna parteide valimisplatvormid polnud hinnatavad täies mahus, siis polnud Kaarna kinnitusel võimalik nende kogukulu kokku lüüa. Siiski hakkas silma, et kallimaid lubadusi loobivad parteid, mis pole viimastel aastatel või üldse kunagi valitsuses olnud.

Kaarna sõnul võiks rahaline mõju olla välja toodud võimalikult paljude valimislubaduste puhul, nagu see on kombeks Hollandis. Nimelt on sealmail tavaks, et kõiki valimisprogramme hindab sõltumatu instituut, mis paneb kõigile lubadustele külge ka nii-öelda hinnasildi. Sellel on ka omamoodi ennetav mõju, et programmidesse ei panda lubadusi, mille rahalist mõju ei ole võimalik hinnata.