Autojuht: jalgratturid ei käitu kogu sõidu vältel kas auto või jalakäijana, rollivahetus toimub suvalistel hetkedel
Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud mitu lugu, kus autojuht teeb väidetavalt mõnele jalgratturile liiga. Tundub, et asi on kujunenud liiga ühepoolseks – jalgrattur jumal, autojuht ja jalakäija ümmargune null. Aga kui see ümmargune null jalgratturile kuidagi ette jääb või oma õigusi kasutab, siis muidugi ilmuvad kohe meedias süüdistavad videod, pildid, artiklid. Minu arvates ei ole see õiglane.
Eesti ei ole jalgrattamaa. Ka kõige parema tahtmise juures ei jõua me selles osas järele Hollandile või Taanile. Eestis ei ole vastavat infrastruktuuri ega ka seadusandlust. Loomulikult võib kõike seda muuta, kuid muutus peab algama mentaliteedi ümberkujundamisest ja see nõuab aega – inimpõlve või lausa mitu.
Praegu on jalgratturil kaks võimalust: liigelda nagu auto või nagu jalakäija. Mõlemal juhul jääb ta kahjuks ette. Näiteks mõjub Pärnu maanteel tipptunnil autode ja busside vahel meeleheitlikult väntav rattur üsna ohtlikult, seda eelkõige iseendale.
Suur probleem on ka see, et jalgratturid ei käitu kogu sõidu vältel kas auto või jalakäijana, vaid vahetavad oma rolli täiesti suvalistel hetkedel. Toon näite omast kogemusest. Seisavad foori taga, autod ja ootavad rohelist tuld, ka jalgrattur. Jalakäijate foorituli on mõistagi samal ajal roheline. Järsku otsustab jalgrattur, et ta tahab kiiremini jõuda, sööstab autode vahelt läbi kõnniteele ning sõidab üle ülekäiguraja nagu jalakäija. Selline käitumine on ohtlik kõigile liiklejatele, sh ratturile endale. Kahjuks pole see aga üksikjuhtum.
Veel üks asjaolu, mida mainiksin, on ratturite komme rikkuda liikluseeskirja. Nimelt eiratakse seadust, mis nõuab jalgratturilt tee ületamist ülekäigurajal sõiduk käekõrval. See tekitab teatud kohtades olukorra, kus rattur sõidab järsku autole ette ja siis on muidugi probleem. Otsa sõitmist ei põhjenda miski, kuid ratturid võiksid veidi rohkem oma elust hoolida ning mitte niimoodi käituda. Vahel näen, kuidas isa ja väike poeg sõidavad jalgratastega samamoodi ilma sõidukilt maha tulemata üle tee, siis on tahtmine öelda, kas siis lapsele tõesti on vaja sellist käitumist õpetada.
Mulle on jäänud mulje, et jalgratturid on arvamusel, et neil on kõigi teiste liiklejate ees eesõigus, kuid Eestis kehtiva liikluseeskirja järgi neil seda ei ole. Nad peavad arvestama teiste liiklejatega. Kui kõik käituks liikluses vastutustundlikult, hoolides oma ja teiste elust ja tervisest, siis toimiks meie liiklus paremini ning juhtuks vähem õnnetusi. Eks see kehtib ka autojuhtide ja jalakäijate kohta, kelle kehvast liikluskäitumisest siin artiklis ei kirjutata, kuid jalgratturid on viimasel ajal selles osas eriti silma jäänud.
