Laupäeval toimus Kuusalu vallas Vabadussõjas osalenud soomlaste mälestuseks peetav Ekströmi marss, mis algas näidislahinguga. Paugutamine ehmatas koera, kes tõmbas ennast rihma küljest lahti ja jooksis minema.

Otsisime oma lemmikut kolm päeva ja tutvusime kõikide Kuusalu nurgatagustega. Isegi öösel sõitsime ringi teda hüüdes, lootes, et ta on kuskil majade juures, inimeste lähedal.

Infot sai jagatud Delfis, Facebookis, raadios Elmar ja mujalgi. Teatasime varjupaika, Kuusalu kooli, lasteaeda, spordikeskusesse ja politseisse. Panime postidele kuulutused üles. Rääkisime tee peal jalutavate inimestega, külastasime taluperemehi ja tühje lautu.

Laupäeva öösel vastu pühapäeva oli koerakest nähtud Kiiul. Esmaspäeva lõuna ajal jällegi Salmistu ligidal. Tuttavad ja isegi tuttavate tuttavad sõitsid veel õhtuti ringi ja hüüdsid Pätut, kuid ei midagi.

Täna hommikul kella 8 ajal, kui olin juba riides ja valmis minema taas otsingutele, sain telefoni teel rõõmusõnumi: Pätu ootab mind restoranis Valkla Forell.

Suured tänud kõikidele inimestele, kes jagasid kuulutust ja teatasid, kui nägid koera kuskil liikumas. Veel suuremad tänusõnad neile, kes nägid täna hommikul Pätut Salmistu ligidal jooksmas ja ta kinni püüdsid, ning muidugi Valkla Forelli perenaisele, kes talle süüa andis!

Meie pereliige on taas kodus, väsinud ja puhkab oma seiklustest teki all, isegi norskab. Meie rõõmu on raske sõnadesse panna.

Kallid inimesed, nägin nüüd, kui suur jõud on info jagamisel ja inimestega suhtlemisel. Ärgem jätkem kedagi tema murega üksi ja aidakem ikka teateid jagada! Veel kord: suured, suured tänud!