Kevadel lume sulades vaatavad Tallinna teedelt vastu augud, millest autoga läbi sõita ei tahaks ― lõhub ratta ja halvimal juhul veel põhjagi. Oh seda rahakulu siis ja kindlustuse vahet jooksmist.

On ekslik arvata, et teeaukude põhjuseks on naastrehvid, sest tee korrasolekut mõjutab eelkõige temperatuuride kõikumine ja see, kui hästi tee ehitatud on. Ei tahaks nagu arvata, et praegu Tallinna teedel paiknevad augud on tekkinud ainult sellest, et neist naastudega üle sõideti.

Auk peaks ju ikkagi tekkima nii, et vesi läheb tee pragudesse, talvel külmub see jääks ja hakkab paisuma ning siis hakkab teekate murenema. Autod sõidavad sellest üle ning see lõhub teekatet veel rohkem, tuues endaga kaasa löökaugud. Ma pole küll tee-ekspert, aga teisi eksperte kuulates on see mulle vähemalt niimoodi tundunud.

Ise sõidan talvel lamellrehvidega ja mingeid olulisi libedusprobleeme pole veel olnud. Ühtegi liiklusavariid pole põhjustanud ning hoides teiste autodega piisavat vahet, jääb peatumisruumi küll. Kuigi lamellrehvide haakuvus kiilasjääl on väike, on Tallinna suuremad teed olnud enamjaolt nii korras, et kiilasjääd pole eriti maas olnud.

Ka auto elektroonika aitab külglibisemise vastu ning kui tõesti peaks juhtuma, et tagumine ots hakkab kraavi poole minema, reageerib kohe stabiilsussüsteem.

See debatt lamellrehvide ja naastrehvide pooldajate vahel on toimunud enne igat talve. Kui juht ise on hoolimatu ja agressiivse sõidustiiliga, ei päästa teda isegi see, kui jääpiikidega sõita.

Mis puutub Tallinna otsusesse maksustada naastrehvid, siis tõenäoliselt proovib linn leida lisaraha selleks, et rahastada oma praeguseid tegemisi, mille hulka kuulub ka tasuta ühistransport.