Valik lugejate mõtteid:

"Teoorias võiks naastrehvid maksustada küll, aga praktika näitab, et talvel ei suudeta teid ja tänavaid sõidukorras hoida. Oh õnnetust, kui peaks vaja olema sõita linnast välja ― siis peaks liivakott ja labidas kindlasti kabiinis kaasas olema. Tõsi, tänapäeval müüakse Lääne-Euroopa riikides selliseid rihmasid, millel on tugevad plastmassnaastud. Neid on väga mugav alla panna ja ära võtta, kui vaja. Veel on müügil naastudega mantlid, mille saab vajadusel kummidele kergesti peale tõmmata, kui auto kuskil mingil põhjusel kinni jääb. Kõiki neid abivahendeid saab osta ka internetist, soovitavalt Prantsuse või Itaalia lehtedelt, sest nendes maades peavad talvel mägedes sõites olema rehvidele sellised abivahendid peale tõmmatud. Need on mugavamad kasutada ega jää efektiivsuselt kettidele alla."

"Sõidan juba 15 aastat lamelliga ja elus ning terve. Mina maksustaks või siis keelaks. See on minu isiklik arvamus. Pealegi sõidab ohutult mitte rehv vaid juht. Kui rooli taga on kogenematus ja lisaks ülbus, siis pane alla naelad või puurattad ― vahet pole."

"Jää, kinnitambitud lumi ja must jää ― nendes oludes ei ole naastrehvile ligilähedastki võistlejat. Kui pealinna teed ja tänavad neist muredest vabad on, siis miks mitte, aga samas tuleb siiski arvestada, et sellised nõuded saavad olla ainult üleriigilised."

"Naastrehvid on olulised külavaheteedel. Muudel teedel poleks naastrehvi vaja, kui teehooldus toimiks. Sõitsin viimase lumega, mingi paar-kolm nädalat tagasi pühapäeval, Tartust Tallinna poole, tee oli paras mudru ja esimene sahk tuli vastu kuskil 11 paiku Laeva kandis. Tallinna poole olid vaid autode tehtud rajad. Põhiline sadu oli ju öösel ― millest siin rääkida?"

"Olen viimased 8 aastat sõitnud lamellrehvidega ja soovitan seda soojalt ka teistele. Edgar võib selle maksu kehtestada, kuid sellega võidame ainult meie ise, kuna õhk muutub peenosakestest puhtamaks!"

"Foori ees pidamasaamises ja kohaltminekus ei ole kahjuks naastule vastast. Sama kehtib ootamatult teele astunud jalakäija puhul. Ka ülekäigurajale astuvad nii mõnedki jalakäijad viimasel ajal täiesti süüdimatult ja vaatamata, kas äkki astub auto alla. Tallinn maksaks võib-olla naastude keelamisel vähem, aga tänu suurenenud õnnetuste arvule võetaks see raha teiste inimeste taskutest. Ma arvan, et see ei pruugi olla meie kliimas hea mõte. Kui kõik talved oleks sellised nagu viimane, siis vast poleks probleemi. Sellele aga ei saa loota."

"Tegelikult on probleem olemas. Kasvõi tänavu talvel, mil novembris pandi naelad alla, ja mõned, eesotsas Savisaarega, siiamaani sõidavad ― kokku ca 150 päeva. Selle aja sees oli ca 15 päeva, kui talverehv oli tõepoolest vajalik. Ülejäänud 135 oli puhas asfaldi lõhkumine. Seega mingi loogika selles "kes lõhub, see maksab" mõttes on."

"Tegemist on õige sammuga. Igasugune tarbimine kulutab keskkonda. Enamik kommentaatoreid ega ka ajakirjanikke ei selgita kahjuks, et auto hea teelpüsimine, sealhulgas pidurdusmaa pikkus, ei sõltu ainult rehvidest - seda mõjutab ka veermiku tehniline seisukord ― korras peavad olema rool, vedrud ja amortisaatorid. Kui soovid lühendada pidurdusmaad, siis vaata üle oma auto veermik. Ei piisa ainult ülevaatuspunktis käimisest. Panusta oma autosse maksimaalselt ja siis alles hakka hurjutama linnaisasid.

Natukene hämab ka linnavalitsuse esindaja oma teejoonte asfaldil püsimise jutuga. Kui tootja garanteerib, et märgistus püsib teel kolm aastat, aga kulub ära ühe aastaga, siis tuleb kahju nõuda sisse nendelt, kes sellise praaktoote tänavale panid. Aga kui jooned ei peagi naastrehvide all püsima kauem kui aasta, siis tuleks mõnel linnaametnikul sellise lapsiku jutu peale ametist lahkuda. Loodetavasti on linnaisadel nii palju oimu, et jalgrataste naastrehve kogu täiega ära ei keelata."