Ma ei tea, mida tunnevad sel päeval mehed, kuid arvata võib, et kuna naised ootavad sel päeval lilli, sõnumeid, restoranikülastust, tähelepanuavaldusi ja tuhandet muud asja, võivad mehed sellele vastavalt tunda survet käituda nii, nagu oodatakse, või trotsi käituda täpselt vastupidi.

Teisalt on tegemist sõbrapäevaga, nii et alati on võimalus keskenduda oma sõpradele ja olla ikkagi rõõmus, isegi siis, kui pole kallimat.

Tegelikult on valentinipäeva mõte minu jaoks pisut udune, kuid aiman, et selle idee võiks seisneda salaarmastuse avaldamises. Suhtes olevatel inimestel on ju omad tutvumiskuupäevad ja muu sarnane kraam, mida tähistada.

Sõprus on iseenesest imeilus asi, millest ei saa kunagi küllalt, nagu armastusestki. Koolis on taolisi üritusi väga tore tähistada, paisates õhku palju positiivsust. Muidugi võib tekkida masendus sellel, keda teistest vähem meeles peetakse.

Ma arvan, et pühadel ei tohiks siiski lasta endale stressi tekitada, ükskõik, kas on tegemist uusaasta, jõulude, jaanipäeva või kalli-kalli-musi-musi-päevaga. Pühadest tuleb võtta parim.

Aastaid tekitas valentinipäev minus väikseid lootusi, et äkki keegi ilmub välja ja juhtub midagi erilist. Võin öelda, et ei juhtunud. Mitte ühelgi aastal. Mõnikord sain mõne sõnumi, aga mitte oma elu armastuselt ega midagi.

Suhted on valdkond, mida on raske planeerida. Asjad juhtuvad siis, kui nad juhtuvad, olenemata sellest, kas on valentinipäev.

Vallalisena on ideaalne elada muretult, laskmata tekkida meeleheitel ja melanhoolial. Suhtes olles on ideaal aga sundimatus: pole vahet, kas sain valentinipäevaks õige pikkusega roosid ja kalli väljaskäimise. Tähtis on, et suhe toimib ja selles on iga päev midagi ilusat. Suhe on intiimne kahe inimese vaheline suhtlus, kus kehtivad omad kokkulepped ja salaasjad. Valentinipäeval ei pruugi sellega mingit seost olla.