On siiski ju inimesi, kellele ei lähe isegi jõulud korda, mingist kahtlase maiguga valentinipäevast rääkimata. Ja on neid, kes emadepäeval ei taha osta vaid ninni-nänni, nii et pärast ilmneb, et kogu tänava emmed on kingiks saanud ühesugused pajalapid.

Selline vägisi pealepressimine rikub tegelikult kõigi pühade maiku ja väsitab. Ausalt, see on hullem kui vanal nõukaajal - ka siis sunniti kõiki teatud pühadel naeratama ja paraadil marssima. Ometi oldi nii paljugi viisakad, et pärast maksti mõni rubla taskuraha.

Aga nüüd ei maksa sulle keegi - kõik tahavad, et ikka sina maksaksid. Ja selge see, et sa maksad, ilmselt sellele, kes end kõige kõvahäälsemalt pähe määrib.

Küllap pole mina ainus, kellel on juba praegu kõrini kõiksugu reklaamidest teemal valentinipäev. Pakkuge palju tahes, aga vaata nimme ei osta ja ei osale ega jaga ka. Lilli endale ka ei luba tuua. Võib-olla. Ma veel mõtlen. Ilmselt mõtlen ringi.

Ühe Facebookis jagatava reklaami jätan küll meelde, sest ega iga päev ei juhtu, et keegi jagab koos lilledega välja ka lillede tooja. Kahju ainult, et pole lähemalt selgitatud, milline see kuller on - mis soost, kui vana, no ja pilt võiks ka ikka olla. Loomulikult võiks olla ka juurde märgitud, et kas kulleri saab päriseks või on sellele vaid tähtajaline kasutamisõigus.

Nii uisapäisa tellides võib sellest veel paksu pahandust tulla. Mõelge ise, kui on mees, selline enam-vähem, vihastab vaid minu enda kaasa, aga mis tal ikka öelda - kaup on kaup. Aga mis saab siis, kui kuller on modellimõõtu naisolevus. Oma mehele ju tibinat ikka koju tellima ei hakka?

Kellele neid reklaame vaja on? Nüüd istu siin ja mõtle. Aga see viimane pole just minu tugevaim oskus.