Ajal, mil meil on palju töötuid, töötuid noori ja tööealisi inimesi, kes järjest enam otsivad omale kohta välismaal, siis ühe erakonna poliitikud suruvad meile nina alla plakateid, kus suurelt kirjas "Töötab!"

Jah, ega neil meestel ja naistel tööta jäämist karta ei tule. Kui ka valimistel väga hästi ei lähe, küllap siis leiab mõne muu töö riigiettevõtete nõukogudes, oma erafirmades ja mujalgi. Jah, nad töötavad. Aga meie tavainimene, kes ei tööta? Kes otsib meeleheitlikult tööd, kuid ei leia seda? Mida peaks tema arvama sellest, et keskerakondlased töötavad.

Sel korral on küll suurparteid oma kampaaniatega rappa pannud. Ega Reformierakonna kampaania "Uhke Eesti üle!" ei ole parem. Mina ei ole uhke. Meil on edukaid inimesi ja ettevõtjaid, kuid tavainimesele jääb see kättesaamatuks. Ma ei ole mitte üks raas uhke Eesti üle, kus täistööajaga töötajad saavad palka 320 eurot kuus. Ausalt öelda ei ole võimalik ka Eesti müstilise keskmise palgaga välja tulla, kui peres on lapsed - räägin oma kogemusest.

Ma ei saa olla uhke riigi üle, kus puuetega lapsed ja inimesed on jäetud saatuse hoolde. Ma ei saa olla uhke selle üle, et riik poeb kasvõi nahast välja, et aidata Kreekat ja teisi Euroopa Liidu riike, kel käes majanduskriis, kuid ei leita vahendeid 19-eurose lastetoetuse tõstmiseks.

Ma ei ole uhke riigi üle, kus on unustatud tema kodanikud ja lihtsad inimesed, kus näiliselt hoitakse ja poputatakse n-ö eliiti.

Ma ei suuda usaldada IRL-i, kes enne eelmisi valimisi lubas, et kodukulud ei tõuse. Kodualuse maamaksu vabastus on küll positiivne, kuid korterelamutes elavaid inimesi see just ei aita.

Kuidas aga kontrollida küttekulusid, elektrikulusid? Vaatasin viimase kolme aasta elektritarbimist - olen elektritabimist igal aastal järjest vähendanud, mõnel ajal, kui peres oli vastsündinu, olid kulud suuremad, tuba ju vaja soe hoida, vett kulus ka rohkem, kuid hoolimata elektritarbimise vähenemisest elektriarved suurenevad pidevalt.

Ma ei usu "tasuta" kõrgharidusse, sest see pole tegelikult tasuta, lihtsalt tudengitelt võeti võimalus õppimise kõrvalt töötada. Teoreetiliselt peaks nüüd ju jaguma töötutele enam töökohti, kuid samas peavad noorte elujõus inimeste vanemad palehigis rabama, et toetada oma lapse õppimist, sest kui just vanemad ülikoolilinnades või nende läheduses ei ela, on siiski vaja elamispinda ja süüa. Kui söögi-, meelelahutus- ja vaba-aja-kulud jäävadki samaks, siis üüripinna eest tuleb ikka lisa maksta.

Sotsiaaldemokraatide loosungid on ju head ja üllad, aga ei iial saa need kõik teoks. Samas pole ka näinud eriti suuri tegusid sotsiaaldemokraatide poolt. Kas anda neile võimalus, ei tea. Üksi nad kusagil võimule ei saa ja seega ka nende soovunelmad täide ei lähe. Ka pole ma kuulnud sotsiaaldemokraate väga sõna võtmas ühiskonnakriitilistel teemadel nagu lapsed, vanurid, puuetega inimesed ja töötus. Või vähemalt ei paista see välja.

Kallis lugeja, kas Sina oled valmis valima?